Draamatekst – omased dialoogilisus, tegevuslikkus, olevikulisus. dialoog – tegelaskõne ja paralingvistilised märgid; remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid; paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlus Draama – näitekirjanduse tähenduses, peamiselt on 1 põhiline dramaatika žanr tragöödia ja komöödia kõrval, tähendus kujunes 18.saj keskel, draamateater on sõnateatri tähenduses Dramaturgia – teatud perioodi kirjandusprotsess, tekstide kogu, nt kõik Shakespeare tekstid on tema dramaturgia Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend, võib olla varem fikseeritud Dramatiseering – eepilise teose (romaan, jutustus, novell jne) töötlus draamavormi v näidendiks, võib hõlmata mitut alusteksti või ainult osa tekstist, proosatekstist tehakse näidend 5. Lavastatav draamatekst Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras
Proosa oli Vm-l olemas, kuid valdavalt tõlkeproosana. Värsireform määras kirjanduse arengut. Selle vedajaks oli kaks inimest Tredjakov ja Lomonossov. Viimane tõi vene keelde jambi kõige populaarsema värsimõõdu. 1730. 1760. on uue vene kirjanduse algusperioodiks Sturm und Drang (tormi ja tungi) periood. Neil kolmel mehel oli vene kirjandusele väga suur mõju. Tol ajal tekkisid sellised nähtused, nagu kirjanduslikud koolkonnad, poleemika, ringid. Kirjandusprotsess oli väga elav ja pingeline. 18. saj oli ikkagi ratsionalismisajand. Leiti, et igal asjal on üks võimalik lahendus, kontseptsioon ja tõde. Neil aastatel tekkis vene teater (1756) ja ajakirjandus. Esimene ajaleht ilmus Peeter I ajal, aga nendel aastatel hakkasid ilmuma ka ajakirjad. 1760. -1780. hakkasid tekkima uued kirjandussuunad. Tekkis selline kirjandus, mida loeti. Ajakirjatiraaz oli 600 eksemplari (populaarsematel 2500). 18. saj anti ajakirju välja ka kordustrükina.
Kirjanduskriitikud on enamasti teoste esmatõlgendajad, nende seisukohtadel põhinevad sageli kirjandusteadlaste analüüs ja hinnangud. kirjanduslik portree publitsistika zanr; tegelasest loodud tervikkujutlus, mis on saavutatud tema välimuse, riietuse, käitumise, tunnete jm kirjeldamise abil. kirjanduslik stiil ajastule või voolule iseloomulik väljenduslaad. Näiteks kroonikate vanapärane või Lydia Koidula (18431886) luule romantiline stiil. kirjandusprotsess kirjanduse muutumine ajas ja ruumis; kirjandusliikide ja zanrite, voolude ja stiilide areng nende omavahelises seotuses. kirjandusteadvus kujutlused kirjanduse kohta, aga ka kirjanduskriitika ja kirjandusteadus. kirjandusteadus kirjanduse arengut ja seaduspärasusi uuriv teadusharu, mis jaguneb kirjanduskriitikaks, kirjandusajalooks ja kirjandusteooriaks. Vt ka kirjanduskriitika, kirjandusajalugu, kirjandusteooria. kirjandusteooria kirjandusteaduse teoreetiline haru
annaabi.ee 
