Lugemine objektiivse käsitluse tasemel- lugemine suunatud lugeja teadvusele, loetava kujutlusele. Loosse sisse elamine. Loo sisu analüüsimine ja mõtestamine. 4. Produktiivne lugemine- iseenda õpetamine. Loetu analüüsimine ja järelduste tegemine. Keeleline suhtlemine- eelkoolieas tähtsal kohal kõne areng. Laps vajab keelelist suhtlemist täiskasvanuga. Lugemaõppimise puhul on oluline lapsega vestelda, arutleda ja küsimusi esitada kirjanduspala kohta. Sellist meetodit on oluline kasutada ka rühmas, keele ja kõne valdkonnas. Lapse iga küsimus väärib tähelepanu. Igale tõstatud probleemile on vaja kindlasti reageerida, vajadusel lase lapsel oodata, kui aeg selleks ei ole õige. Lapse kõne arendamine koolieelses eas on väga tähtis kooliks ettevalmistumisel. Õppimine põhineb keelelisel suhtlemisel ning keel mõjutab lapse intellektuaalset arengut. (Kera, 2004, 67- 71) 3. KOOLI MINEK 3.1 Kui vanalt minna kooli?
*14.Praha kevad-liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. *15.võõrandumine-sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused muutuvad talle olemuslikult võõraks ning tema üle valitsevaks jõuks *16.korruptsioon- ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil *17.allegooria- abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine, ka sellele ülesehitatud kirjanduspala *18.defitsiit- vajak, puudujääk, nappus 13 Kasutatud allikad http://kirjanduslugu.edu.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus#1940.E2.80.931987 http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=54&table=Persons http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanikud http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/ https://www.youtube.com/ 14
Seda klassifikatsiooni täiendab A. Ugaste (Ugaste 2005) järgnev mängude liigitus. Traditsiooniliselt jaotatakse mänge kahte rühma: reeglitega ehk valmismängud ja loovmängud ehk vabad mängud. Loovmängude hulka kuuluvad rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Rollimängus võtab laps kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi. Lavastusmängus kujutab laps loovalt mõne kirjanduspala süzeed või loob ise mängu süzee (Saar 1997). Tõlgendades eelnevalt öeldut võib rõhutada reeglite tähtsust mängus: mängureegleid tajuvad lapsed nagu seadust ja nende täitmine arendab enesevalitsust, vastupidavust, kontrollivõimet, käitumist, arendavad mängus ausust, distsipliini, õiglustunnet. Koostöö mäng õpetab siirust, kaaslase austust. Rühmamängudes võib tuvastada korraldajat, juhti, lapsi, kes teavad kuidas eesmärki saavutada ja oskavad ka teisi kaasata.
· Reeglitega ehk valmismängud · Loovmängud ehk vabamängud Reeglitega mängud- siin valitseb kindel kord ja sisu ning reegleid täita on kõigile kohustus. Selles mängus on iseloomulik täpsus ja eesmärgipärasus. Loovmängud- siia kuuluvad rolli, ehitus, lavastusmängud. Rollimängu mängija võtab kellegi teise rolli ja vastavalt sellele käitub. Ehitusmäng- kasutab mitmesuguseid ehitusmaterjale ja esemeid, ehitab nende abil. Lavastusmäng- kujutab end loovalt mõne kirjanduspala süzee või loob süzee. Õppemäng. Tähtsus: · Need mängud on seotud teatud eesmärkide saavutamisega · Õppemängu kaudu lapsed kinnistavad ja süvendavad saadud teadmisi, harjutavad teatud oskusi. · Need mängud on seotud vaimsete võimete arendamisega. Mängus kujuneb oskus oma toiminguid koos teistega kooskõlastada, täita reegleid. · Mängud aitavad süvendada ja täpsustada laste teadmisi.
1. mänguidee pakkumine 2. rolli võtmine endale 3. otsesed küsimused sisu edasi andmiseks kaudne 1. tingimused (aeg ,koht ) 2. pidev info 27.reeglimängude juhendamine. otsesed võtted 1. reegle tutvustamine, nende selgitamine 2. ise mängus osalemine 3. ettenäitamine kaudsed 1. mängu vahenditega varustamine 2. laste teadmiste rikastamine 28. Mängude liigitus vabamängud. rollimängud lavastusmängud (kirjanduspala järgi või omalooming) ehitusmängu reeglimängud rahvamängud liikumismängud õppemängud laulu- tantsumängud lauamängud ja mängud erinevate esemetega. 29. Õppemängu tähtsus eelkoolieas. on täiskasvanu poolt loodud kindla eesmärgiga, kindlate reeglite ja tegevusega mäng. tähtsus: ühendatud on õppimine, õpetamine ja mängimine. Laps õpib ja mängib. Eesmärgid: teadmiste kinnistamine, süvendamine ja täpsustamine. 30. õppemängu elmendid. 1
annaabi.ee 
