Selle ülesande andis talle Lundi sõdur-peapiiskop Absalon, kelle arvatav sekretär Saxo oli. Nähtavasti kirjutas Saxo alguses kaasaegse osa ja laiendas siis teost kogu Taani ajalooks, algaegadeni välja. Viimase koostamisel on ta olnud aga suurel määral ebakriitiline, jutustades vabalt edasi vanu taani ja islandi saagasid, mille sisu ta võttis ajaloolise tõena. Saxo ajaloo teevad väärtuslikuks, küll mitte ajaloouurimusena, vaid kirjandusloolise allikana, ta rikkalikud taani muistendite kogud tema ajaloo vanemas osas (ladina keelsed kahjuks küll). Seega püsib Saxo ,,Taani ajalugu" silmapaistvama mälestusmärgina kõige vanemast ajast taani kirjanduses. Taani omakeelseid teoseid keskajal olid peale seadusteraamatute ainult Taani riimkroonika (esimene trükitud taanikeelne teos, ilmus 1495) ja mõned võõrkeeltest mugandatud rahvaraamatud, nt. Axel'i ja Valborg'i lugu ja Holger Danske käsitlus. Reformatsiooniaeg (14.-16. saj
maailma kajastada. Seda, et Krull selle vooluga kuidagi suhestub, näitab ka tema tegevus muudes valdkondadaes tema uurimused eesti sürrealismi klassikutest Ilmar Laabanist ja Andres Ehinist. ,,Swinburne" (,,Biograafiline sari kahes osas"); ,,Kaalud"; ,,Jazz" Neid teoseid ühendab see,et Krull keskendub neis mingile kindlale teemale või suhestab oma kirjutamise mingi laiema teema või ka kunstivaldkonnaga. ,,Swinburne" tegeleb väga üldiselt öeldes kirjandusloo probleemiga või kirjandusloolise biograafia kirjutamise probleemiga. See tähendab, et tegemist on poeetilise rekonstruktsiooniga ühe inglise poeedi Ch. A. Swinburne'i elusloost. See kirjanik kuulub inglise kirjanduses prerafaeliitide hulka, kelle tuntuim esindaja on Rosetti. Krull valib sellise autori põhjusel, et selle autori kaudu saab ta osutada kirjandusloo piiratusele. Ta tahab kogu kontseptsiooniga näidata, et on väga palju autoreid, kes jäävad kaanonist välja
annaabi.ee 
