Tuglasega), sõnastas juhtartiklites ideoloogilise programmi, seades liikumise põhieesmärgiks kultuurihorisondi avardamise. Need kirjutised on hiljem koondatud valimikku ,,Noor-Eesti nõlvakult". Sajandivahetusest peale esines Suits enda toimetatud väljaannetes ja mujal perioodikas kirjandus- ning teatrikriitikuna ja kirjandusloolaena. Süvenemist eesti kirjanduse ajaloosse osutavad uurimus Kristjan Jaak Petersonist, artikkel ,,Die estnische Literatur", samuti kirjanduslooline andmestik Suitsu koostatud ,,Eesti lugemiseraamatus". ,,Eesti Kirjanduses" avaladus Suits kompaktseid lühiuurimusi eesti vanemast kirjandusest, eriti silmapaistva sarja Fr. R. Kreutzwaldi noorusest, artiklid Vildest, Tammsaarest, Underist, Barbarusest ja teistest. Väliskirjandusest köitsid ta huvi Holberg, Brandes, Rolland, Puskin ja hollandi uuemad luuletajad. Ta koostas ja varustas eessõnaga Koidula ,,Kogutud luuletused" ning Kreutzwaldi ,,Viru lauliku laulud".
Tallinna Pedagoogiline Seminar KÕNEKÄÄNUD EESTI KEELES Referaat Juhendaja: Malle Tänav Koostaja: Eliis Väljaäär LÕ11 Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................2 Vahvad kõnekäänud eesti keeles.......................................................................................................3 Kõnekäänud Eno Raua ,,Peep ja sõnadest.......................................................................................3 Väljendeid Eesti kirjandusloolisestlugemikust(1.osa).................................................................4-5 Uurimus..............................................................................................
2.3. ,,Rroosi Selaviste" Tegemist on 1957. aastal ilmunud pisiformaadilise keelemänguliste aforismide koguga. Lühivormile omaselt on energia keskendatud üksiklausetele, mida autor nimetab ,,mitte- teradeks", et neid ei segataks ära tavaliste mõtteteradega. Mitte-teri täiendavad kogus epigrammiline ,,Väike Eesti luule ajalugu" ja ,,Sümpoosion Rroosi Selaviste juures", kus antakse viimase sümboolne menüü ja rida kõlavaid luuleteri.(Aspel,1989) Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline, tema eeskoste all hakkasid igapäevased esemed nagu riidenagid, labidad, jalgrattad, turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi
Teeba küklos: ,,Oidipodeia" ,,Kuningas Oidipuse" eellugu. ,,Thebais" Oidipuse laste lood, kes jäävad linna võimu jagama. Kaks venda võitlevad omavahel, Polymeikes sureb. Sealt saab ainet Sophoklese ,,Antigone" (Polymeidese õde). Seotud ka Aischylose ,,Seitse Teeba vastu". 5. saj näitekirjanikud ammutavad eepostest ainest. ,,Epigoonid" Teeba linna hävimislugu. Polymeikese pojad tulevad kättemaksuga. See, et need on 7. 6. saj eKr, on ka kirjanduslooline kokkulepe. Pole teada, kas Homerose eeposed tulid varem või hiljem. Tutvusta Hesiodose eeposeid ,,Theogonia" ja ,,Tööd ja päevad". Kreeka mandri vanim meile tuntud luuletaja. Tema olulisim ülesanne kõneleda tõtt! Homerost ja Hesiodost võrreldi juba antiikajal. Üldiselt jäi tuntuse osas Homerosele alla. Tervikuna on meieni jõudnud 2 Hesiodose eepost: ,,Teogoonia" (jumalate põlvnemisest jutustav eepiline
Talvik oli enesekriitiline, kirjutas tekste rohkem, kuid avaldas ainult kaks uudislugu: ,,Palavik" (1934) esimene väljapeetud dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses ja ,,Kohtupäev" (1937). Sellele lisas üksikuid varasemaid luuletusi ja natuke hiljem ka, kuid neid ei jõudnud ta ise raamatusse panna. Kõik tema looming ühes ,,Legendaarne" (2004). Talviku tähtsus tema luulekogud olid väga tugevad 1930ndate luules. Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus. See on esimene dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses. Kui dekadents taandub mõnevõrra, siis tuleb uustestamentlik hoiak. Talvik liigub edasi, tekste ilmub vähe endiselt, hoolikalt valib, mida avaldab ja mida mitte, mida ei avalda, selle hävitab ära. Talviku lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete
ja traditsioonilised autorid, kelle teadlikus keelelisest tegevusest on kõrgendatud või teravdatud. Klassikaline dominant, kuid samas keelelise tegevuse reflekteerimine. Lisandub ka keeleluule radikaalsemaid näiteid, mis samas seostuvad varasema kirjandusega. Haljak kirjutab imelikumat luulet, kui mõni teine, kuid samas on selge, et ta on uurinud prantsuse sümboliste, tekadente ja liikunud sealt edasi sürrealistide juurde ning tekib kirjanduslooline taust. Seosed mütoloogilise maailmapildiga (just noored autorid: Pihelgas, Pärtna, Mändla, Hanneleele Kaldmaa ,,Oliver" jmt). Suuremate kompositsioonide väljaarendamine (Pihelgas, Vilu, Turk, Hanneleele Kaldmaa jmt, ka mõni vanem autor, nt Krull kirjutas eepose, andes julguse ka teistele teha terviklik raamat. Uuslihtsusena kirjeldatud luule võib olla keerulisem kui ta pealtnäha paistab (Kasemaa jmt).
Üleminekuraamatuks uude perioodi ja vana nime juurde saab „Ma olin Jüri Üdi“. Sisaldab valiku Üdi luuletusi ja lisa tsüklina ka Viidingu enda luuletusi. Ta hoidis teatud määral enda ja pseudonüümi nimed eraldi. Mõned tekstid jäävad tal avaldamata aga ilmuvad ka ainult ajakirjanduses. Mõningaid neid võib näga ka „Kogutud luuletuste“ raamatus. Tähelepanuväärne on see, et Jüri Üdi on pigem ähvarduslik autor. Selle hämaruse juures on üks turvaline kirjanduslooline lahendus see, et hakata otsima mingeid kirjanduslikke taustu autorile ja nende kaudu seletada, mida autor teeb või taotleb. Kui tausta otsida, siis ei leia päris korralikke eelkäijaid ega analooge kaasaegsest kirjandusest. Me teame, et noor Viiding kõndis Tallinna linnas ringi ja ta kotis oli Talviku luulekogu „Palavik“. Absurdikirjandusest leiab tõenäoliselt paremini seoseid. Üks autoreid on Morgenstern (?), kellele Üdi oma loomingus viitab. Jüri Üdi tõi eesti
Koidula oli rajaleidja ja teerajaja reale ärkamisajastu püüdlustele ja tegemistele, tema talent, ajastutunnetus, ühiskondlik aktiivsus, töökus aitasid saavutada kõrgusi, mis teistele veel hiljemgi kätte ei küündinud. 21. Teisi eelärkamisaja ja ärkamisaja juhtautoreid luules (J. Weitzenberg, M. Veske, A. Reinvald, F. Kuhlbars, J. Kunder jt). 19.sajandi keskel ilmus trükist mitmete kirjameeste värsikogusid, lüroeepilisi värrslugusid, millel on küll kirjanduslooline tähendus, aga puudus kirjandusprotsessi kujundamiseks ja mõjutamiseks vajalik kunstiline ja ideeline kaalukus. Juhan Weitzenberg sai tuntuks tegelikkusele vastava, väljarändamise kurbloolust käsitleva luulelooga ,,Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862), teine kogu 1864 Koidula kõrval hakkas esile kerkima rahvusromantilise ainevaldkonna ning käsitluslaadiga võimekaid luuletajaid, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi, kujundada patriotismi
Sunnitakse valima poolt, kas sa oled meie poolt v ei. Sealt edasi toimuvad konkreetsemad valikud ja need kõik on enamasti sundvalikud. Kirjanduse kulgemise loogika päris samasugusena toimida ei saa, poliitiline diskursus tungib niivõrd jõuliselt sisse. saja tuhande sees on haritlaste osakaal suhteliselt suur. Pagulaskirjandus Kui räägime maa ajaloost ja pol ajalugu, siis oleks targem jääda Eestimaa pinnale oma jutuga, aga kui teiselt poolt tahta demonstr seda, kuidas kirjanduslooline järjepidevus toimib, siis see toimib ikkagi selgemalt paguluses. 30ndate kirjandus jätkub paguluses ja palju vähem siin kodus. See oleks üks põhjendus, miks pagulus enne ette võtta. 40-50ndatel on kindel, et kontaktid on äärmiselt juhuslikud, kaks eestikeelset kirjandust teavad teineteisest ülivähe. Paljud läksid elama pagulusse, läksid elama kuhu? Suuremad kogukonnad tekkisid Rootsis, Kanadas ja USAs. Rootsi domineerimine Kanadas tundmatumad nimed.
Sellega vist tahtsid kodanlikud kirjamehed teose ideed ja kogu olemust kaunis primitiivsel viisil pahupidi pö orates serveerida oma moraali: «mäsaja» jä alla, sai lü ua, jäelikult --kas maksab «mäsata»? Tö otav rahvas, kes alati on armastanud ja kõgelt hinnanud Bornhöe võtlevaid, roti umise ja sotsiaalse ebaõgluse vastu suunatud teoseid, on tõtnud Nõkogude Eestis kirjaniku päandi teenitud aukohale. Bornhöe looming pole mingi elutu kirjanduslooline mäestusmäk, vaid on sälitanud oma ideelise täenduse ja elamusliku mõu täapävalgi. Erilise jõga ilmnes see Suure Isamaasõa ajal, kus «Tasuja» sai eesti tö otavale rahvale otseseks võtluselekutseks rö ovvallutajate vastu. «Tasuja» nimega nimetati eesti tö otajate poolt kokkupandud summadega ehitatud lennu -eskadrill, seda nime kandis üe rahvusliku väkoondise ajaleht. Ka mitmed vabariigi kolhoosid on endale võnud «Tasuja» nime. Korduvad Bornhöe jutustuste
annaabi.ee 
