Juhan Kunder
Tema muganduses ilmusid
raamatuna J. Swifti Gulliveri-lood ,,Härjapõlvlane ja Hiiglamaa" (1890).
Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid ja kirjandusloolasi. Algul
leheveergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised ilmusid hiljem koguna
,,Eesti kirjandus, koolile ja kodule..." (1890). See teos oli planeeritud esimeseks
osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, ent järge ei tulnud. Sellegipoolest võib
Kunderi T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste
hulka arvata.
Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate
teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel"
(1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889)
jäävad paraku oma eeskujudele alla. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna
tuntud ,,Munamäel" (K. A. Hermanni viis).
Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik. Tema 1874