EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED Eesti maastikuteaduse nurgakiviks sai 1922.a. ajakirjas "Loodus" ilmunud Eesti geograafiline rajoneering, milles olid ära toodud TÜ maateaduse professori J.G.Granö Eesti maastikulised üksused. Uus maastikuprintsiip, mille järgi maa-alasid käsitletakse üksteisega tihedalt seotud enam-vähem sarnaste loodustingimustega ja inimtegevusväljade kogumina jõudis koolidesse 1917 aastal. [1] Maastikulise liigestuse esmakatseks oli koolikirjaniku ja kirjandusloolase M.Kampmanni katse jaotada Eestimaad mitte valitsuslike üksuste järgi, mille osad võivad üksteisest tunduvalt erineda, vaid maastikuliste üksuste, "kodunurkade ehk kodukurude järgi kodukoha ümber, mis on maapinna olude, looduse ja rahva töö ning talituse järele ühtlasi enam ehk vähem ümmargused tervikud". Loomuliku maastiku ühe tunnuse moodustab tema järgi ka ühesugune keelemurrak. Üksuste ülesleidmise ja piiritlemisega pidid tegelema kooliõpetajad. M
Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud, ning ta täiendas end veel iseseisvalt. Ilukirjanduse kõrval huvitasid teda veel erisuunalised mõtlejad nagu Darwin, Marx ja Nietzsche. Tähtsaks teejuhiks olid kuulsa taani kirjandusloolase Georg Brandese tööd. Gümnaasiumi ajal alustas Suits kirjanduslikke katsetusi. Tema enda sõnul hakkas teda luuletuste kirjutamine huvitama 15. aastaselt. Esimene album ,,Vesiroosid" ilmus 1899.a. Sealt algas kirjanduslikku noorsugu koondav tegevus ja ühisväljaannete toimetamine. 1901. aastast viibis Suits suviti Soomes, kus tegutses järelaitajana saksa keeles. Sealt sai ta väärtuslikke kogemusi ja uusi tutvusi. 1903
aastal. Abielu sõlmiti 19.juunil 1937.aastal. 1944. aasta sügisel tuli Betti Alver tagasi Tartusse. Sõjajärgsed aastad 4 olid luuletajale rasked. Ta abikaasa Heiti Talvik areteeriti seadusetult ja suri väljasaadetuna 1947.aastal. Betti Alver ise pidi taluma umbusaldust, 1950.aastal arvati ta välja Kirjanike Liidust. Betti Alveri kirjanikuõigused taastati 1956. Samal aastal abiellus ta kirjandusloolase Mart Lepikuga. ( 2, 402) ,, Mart Lepik pakkus end väga delikaatselt elukaaslaseks. Meie abielu oli tegelikult fikitiivne, ma sain üle elamise hirmust. Ta andis mulle tagasi kindultunde." Oli öelnud Betti Alver Aili Paju raamatule ,, Betti, kibuvits õitseb" 1957. aastal kolisid nad Koidula tänavasse , endisesse luuletaja Anna Haava korterisse. Vabanemine elamise hirmust andis kõrglennulisi tulemusi, Betti anne vallandus ajavahemikul 1964-1671. Aastani, mil Mart Lepik lahkus jäädavalt
annaabi.ee 
