Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu."Kalevipoeg" on peamiselt poolt rahvaluule ainel loodud Eesti rahvuseepos."Kalevipoeg" on tõlgitud paljudes keeltes.Eeposeks on 20 laulu.Kreutzwaldil on eriline roll eesti ühtse kirjanduskeele loomiseks. Enne seda, Eesti raamatud trükitud kas Tallinnas või Tartus murdes.
Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallastütresse Maria d'Aquinosse, kes oli ta muusaks. Boccaccio kirjutas nii luule- kui proosateoseid, laenates suzeed enamasti varasematest rüütliromaanidest või -novellidest. Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350
pildi renessanssi-aegsest Itaaliast. Oli motiivide uurimine, proosastiili inspiratsiooniks paljudele teistele kirjanikele. Lõi arendaja prantsuse selle teosega klassikalise proosastiili. Kujundas kultuuriruumis. Itaalia kirjanduskeele. B oli I kes ülistas loomulikkust igas eluvaldkonnas.
tema luuletajategevus jätkus nii Tartus kui ka Kroonlinna-aastail. Kui kodumaal loodud värssides kajastusid peamiselt rahvusliku liikumise tõusumeeleolud, siis võõrsil on Koidula kirjutanud ennekõike oma elamuslikud haaravad igatsuslaulud. Patriootilise lüürika kõrval leidub Koidula pärandis loodus-, armastus- ja mõtteluulet; ta on loonud ka ballaade ja kirjutanud lastelaule. Koidula luulele omane elamusmõjukus pääseb maksvusele tolleaegse kirjanduskeele arenematusest tingitud konarusest hoolimata; parimais värssides on luuletaja saavutanud rahvapärase kujundlikkuse, kauni kõlavuse ning loomuliku voolavuse. Oma aja kohta oli Koidula värsitehnikanovaatorlik ja teadlikult rakendas ta mitmekesiseid värsivorme ja stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja 4 ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades
Koidulalt rohkem ei ilmunud, kuid tema luuletajategevus jätkus nii Tartus kui ka Kroonlinna- aastail. Kui kodumaal loodud värssides kajastusid peamiselt rahvusliku liikumise tõusumeeleolud, siis võõrsil on Koidula kirjutanud ennekõike oma elamuslikud haaravad igatsuslaulud. Patriootilise lüürika kõrval leidub Koidula pärandis loodus-, armastus- ja mõtteluulet; ta on loonud ka ballaade ja kirjutanud lastelaule. Koidula luulele omane elamusmõjukus pääseb maksvusele tolleaegse kirjanduskeele arenematusest tingitud konarusest hoolimata; parimais värssides on luuletaja saavutanud rahvapärase kujundlikkuse, kauni kõlavuse ning loomuliku voolavuse. Oma aja kohta oli Koidula värsitehnikanovaatorlik ja teadlikult rakendas ta mitmekesiseid värsivorme ja stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja
Koidulalt rohkem ei ilmunud, kuid tema luuletajategevus jätkus nii Tartus kui ka Kroonlinna-aastail. Kui kodumaal loodud värssides kajastusid peamiselt rahvusliku liikumise tõusumeeleolud, siis võõrsil on Koidula kirjutanud ennekõike oma elamuslikud haaravad igatsuslaulud. Patriootilise lüürika kõrval leidub Koidula pärandis loodus-, armastus- ja mõtteluulet; ta on loonud ka ballaade ja kirjutanud lastelaule. Koidula luulele omane elamusmõjukus pääseb maksvusele tolleaegse kirjanduskeele arenematusest tingitud konarusest hoolimata; parimais värssides on luuletaja saavutanud rahvapärase kujundlikkuse, kauni kõlavuse ning loomuliku voolavuse. Oma aja kohta oli Koidula värsitehnikanovaatorlik ja teadlikult rakendas ta mitmekesiseid värsivorme ja stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades.
Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta sai südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses
sfääriga. Tõstab esile valgustusaja kriitikat, mille hääl oli avalikkuses kuuldav ja aitas osalt ka avalikkust moodustada. Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust? Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist, žanritest ja kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad), kirjanduskeele iseloomu joontest (kujundiline keel), keelteoskus. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). žanr - Kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb
järjestuses Kirjanduskriitika – konkreetsete teoste uurimine ja ajalüüs Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine Kompetentsid Teadmised o Kirjanduskaanonist o Kirjandusloost ja kultuurist o Žanritest ja praktikatest o Analüüsimeetoditest o Kirjanduskeele iseloomust, joontest Keelteoskus Võime tajuda o Intertekstuaalseid seoseid o Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid,
kirjandusele jne.); teiseks -- murrangu tugev enesetõlgenduslikkus. Viimane võib tähendada nii kirjanike manifeste (etnofuturism ennekõike) kui ka kirjandusega sünkroonset murrangut kriitilises ja teoreetilises keeles. Missugused tähtsamad harud selles 90-ndate keskpaigaks välja kujunevad? 1. Keelekeskseks (post)modernismiks nimetatud nähtuste kogum. Kümnendivahetuse kirjandusmurrangus mängib see igal juhul keskseimat rolli, sest kirjanduskeele eneseteadlikku ümbervormimist näeme siin kõige selgemalt ja teravamalt. Suhteliselt massiivse pealetungiga muudetakse avangardse tekstikäsitluse tähendust kirjanduse sees ning luulesse tuuakse keele- ja väärtuste paabel. 2. Kõrgpoeetiline uusromantika jääb pilti alles, aga -- nagu korduvalt öeldud -- ta kandepind väheneb, suureneb enesepeegelduslikkus nii sisus kui ka maneerlikus vormis. Ühed kriitikud
konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19
jaoks on oluline asjade kirjeldamine loomulikus ajas. Kirjanduse uurimise otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel. Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest. Keelteoskus Võime tajuda intertekstuaalseid seoseid; Kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Mis on žanr? Kirjanduse või mõne teise kunstiliigi kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: 1. Esteetiliste võtete summa 2. Arusaam struktuurist ja ainesest Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt: žanripuhtus
kirjandust? Nii nagu ükskõik, mis valdkonna süvitsi uurimiseks, on ka kirjanduse kvaliteetseks uurimiseks vaja eelnevaid teadmisi, teadmised avavad meile uusi vaateid ja aitavad kaasa seoste tekkimisele. Kirjanduse puhul on oluline teada kirjanduse ja kultuuri traditsioone, erinevaid zanreid ja põhjusi, miks on neid nii liigitatud, miks ja millal on teatud zanre kasutatud jne. Veel aitavad kirjandust avada erinevad analüüsimeetodid, teooriad, kirjanduskeele iseloomulikud jooned. Palju aitab kirjandust avada ka keelteoskus, seda nii selleks et lugeda erinevaid teoseid originaalkeeles, et näha ka keele taha (originaalkeel annab edasi keele traditsiooni, kultuurieripärasid jne).Oskus mõista kujundeid ja võime tajuda ja mõtestada teksti, leida intertekstuaalseid seoseid jne. Kirjanduse uurimise otstarve on jõuda nende oskuste ja teadmisteni, teha need teadmised kättesaadavaks, luua seoseid ja
Otsene seos Noor-Eesti omaaegsete manifestidega. Käitumismalliks eurokultuur. Hüübinud Vere Manifest 4. aprillil 1990. Väljendab etnofuturismi ideaale. Mõte, et peab asju ütlema välja ilma keerutamiseta. Soovitatakse võtta kasutusele sõnad, mis väljendaksid meie südame häält. Näitab tollast võimukeelt: väliseestlane, vabadus, meie isa, oma raha, mahepõllundus, tööteenistus, peaminister Savisaar. Ropud sõnad on uue kirjanduskeele väljendusvahendite hulgas. Ühiskonnakriitika. ühiskond vajab sõda, selle vahendiks oleks keemiline sõna ehk tugev mõjusõna, st et on vaja mingit uut keelt. Peetakse end ugrilasteks hüpatakse tagasi eestlaste ajaloo väga kaugesse minevikku. Pilatakse kristlust. Alla kirjutanud: Eesti Islamirevolutsiooni nimel: Sven Kivisildnik, Hasso Krull, Aivar Tomson, Mart Juur, Sinijärv, Kivirähk jt. Äärmuslik musta huumori võtmes kirjutatud tekst. Väga tugev liialdav aspekt.
Sündis Firenze lähedal. Isal oli pojaga kavatsused, et koolitab kaupmehe Giovanniost. Selline, kes teadis ka õigusteadust. Saatis Napolisse. Napoli ülikoolis pidi 14. aastaselt üksi õppima äri- ja õigusteadust. Boccacciot paelus pigem Napoli kuningaõukond. Õukonna õhutusel hakkas ta õppima kreeka keelt, kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse. Alguses oli vastuvõtlik, üsna pea hülgas Boccaccio. Sealt algas Boccaccio kujunemine kirjanikuks. Itaalia Kirjanduskeele loojaks peetakse Itaalias. Kirjutab esimese itaalia keelse romaani: "Filocolo" Itaalia keele kõrval kirjutab ta ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatatakse teda kui novelli loojat, kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses, "Fiammetta" - Kirjutatud "mina" vormis. Autor kujutab ennast naisena. Süzee - Naise hingelised kannatused, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse "Dekameroni". Kirjutab 1349 - 1353.a. Enne seda oli 1348, suur katku aasta
Taevasse viis spiraalne tee. Järjest kustusid tal otsaeest tähed ära. 9. taevas kohtus ta suurte kangelastega, nt Karl Suur, Roland. 10. taevasse jõudes oli ta saavutanud täiuslikkuse. 11. pilet Boccaccio Elas 1313 1375. Ta sündis Firenzes ja vahepeal õppis Napolis juurat ja kaubandust. Ta sattus Napoli kuninga õukonda ja hakkas seal õppima kreeka keelt ja kirjandust. Ta armus kuninga vallastütresse Mariasse, kes üsna pea hülgas Boccaccio. Teda peetakse ka itaalia kirjanduskeele loojaks, ta kirjutas esimese itaaliakeelse romaani ,,Filocolo". Itaalia keele kõrval kirjutab ka ladina keeles. Euroopa kirjanduses teatakse teda kui novelli (vaimukas lühijutt) loojat, samuti kirjutab esimese psühholoogilise romaani Euroopa kirjanduses. ,,Fiammetta" on kirjutatud mina-vormis, kus autor kujutab ennast naisena. Kirjutab naise hingelistest kannatustest, kui ta armastus hüljatakse. Peateoseks peetakse ,,Dekameroni", mida ta kirjutas 1349-1353
Annab tegelastele psühholoogilisi varjundeid, kujutab kaasaegset elu. Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine
3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus. 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk. Hilise impeeriumi periood kuni keskaeg – ladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena. Kuldvillaku otsimine
20ndate alguses hakatakse ajalauludest rääkima sageli peetakse silmad ekspressionismimõjulist luuet. Siuru lagunemisel tekib oppositsioon kultuurielu ja poliitika vahel. ,,Lendavate sigade probleem" Lendavad sead on pärit A. Kivika teosest. Sealt tulevad ka varased futurismi katsetused. 20ndate alguses esines haridusminister riigikogus sõnavõtuga, milles ütles, et kirjanikele ei tule raha anda, sest õigeid kirjanikke pole lendavad sead. Kirjanduskeele uuenemine tähendab uue kõrgstiili väljakujundamine algas Noor Eestiga. Paljud kirjanikud kasutavad inessiivi (seesütlevat käänet). Väga paljud autorid kasutavad tähe ü asemel y-it. Y-ist saab edaspidi radikalismi märk. 3. Loeng Multiphonic Rodent Princess and page ARVESTUSED: 11.12 kell 10.00-12.00 ja 07.01 (loengu ajal) Henrik Visnapuu (1890-1951) Pedro Krusten ,,Kaugelviibija käekõrval" (1957) Harald Peep ,,Henrik Visnapuu" (1989) Esimene raamat ,,Amore" 1917.
Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kirjandusse kiinduma. Boccaccio looming algas 1330ndatel. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas nii luule- kui proosavormis. Looming oli mahukas ning mitmekülgne. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab
Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio
mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid
laadis, mis pai- 446 guti (näteks stseenis vallutatud Lodijäve lossi saalis) ulatub peaaegu melodramaatikani --ent ometi on siin nii palju tunnete tõe, eleegiat ja kannatusi, et see lugejat kaasa elama sunnib. Jä ab ainult imetleda kirjandusliku algaja inspiratsioonijõdu, mis suutis anda niisuguse teose --vaatamata teatavaile faktilistele ebatäsustele -- ajalooliselt tõpäase ja samal ajal teravalt kaasaegse teose, mida elustab tõlise ande säa ja mis suutis tolleaegse kirjanduskeele arenematust ning kohmakust üetades kohati tõsta erakordse väjendusliku sugestiivsuseni. See on tagatiseks, et «Tasuja» jä ab meile ikka elavaks teoseks. «Tasuja» kirjutamise kohta mäkis Bornhöe hiljem ise ües kirjas vastuseks sellekohasele küimusele: «Oli ju Eesti vaimlise äkamise aeg ja mina, noor enthusiast, soovisin kaasa aidata... Mis ma tahtsin? Tumedasti mäetan, et mul mõtes oli... lihtsas,
annaabi.ee 
