poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992- 1994. Paul-Eerik Rummo kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hiljem luulet, ooperilibretosid, publitsistikateoseid ja kirjanduskäsitlusi. Koostanud antoloogia "Eesti luule" (1967). "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann. Puudel õitsevad leevkesed Paul-Eerik Rummo Puudel õitsevad leevikesed aknaklaasidel jää. Kellad käel, käivad inimesed, seisma kellad ei jää, ei jää kellad, ei inimesed.
8.süvenes poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu. Räägiti jõukusest, hakati ehitama suvilaid ametiasju arutati sanapidudel, läänelik luulevorm, kriitikud olid aina vähem rahul uute kirjanduslike tekstide suhtes. (peldikuluule, läänelik luulevorm, punkluule) 9."Olematus võiks ju ka olemata olla"1966 ´´Luule´´ 1968 ´´Päikesepillaja´´1976 Saab siis tõde lihtne olla? , Aeg 10.Paul-Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast eelmise sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti. "Ankruhiivaja" (1962) algused "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu s hüperborea "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) omakirjastuslikult "Saatja aadress" (1972, levis ) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)
keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre. Kirjandusteadlane Rein Veidermann on kirjutanud: "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus
jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioonilisest luuletamistavast. Ta hakkas selle asemel kirjutama vabavärsse, seda on ka näha, sest luulekogu on kirjutatud väga vabas vormis. Puuduvad komad, lause lõpus olevad punktid ja
Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena XII Riigikogu liikmeks alates 7. aprillist 2011. Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Looming Paul-Eerik Rummo 2006. aastal. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann.[2] "Ankruhiivaja" (1962) "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa) "Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult) "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974) "Kass! Kass! Kass
Öömõtted". Proosa: ,,Kust tuli öö", ,,Jää ja Titanic", ,,Seesama jõgi", ,,Jää...", ,,Kajakas võltsmunal" jne. Näitekirjandus: ,,Neljakuningapäev", ,,Liblikas ja peegel" Lasteraamatud: ,,Udujutt", ,,Jänes", ,,Kaks päikest", ,,Põhjatuul ja lõunatuul". Paul Eerik Rummo Kirjanik ja poliitik. Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Luule kujutab eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. Luulekogud: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Luulet", ,,Tuhkatriinumäng", ,,Saatja aadress", ,,Kass, kass, kass", ,,Ajapinde ajab", ,,Kõrgemad kõrvad", ,,Luuletused", ,,Kohvikumuusikat", ,,Vannituba", ,,kogutud luule". Juhan Viiding Eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis Tallinnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töötas Draamateatris
annaabi.ee 
