"kirjandusikoon" - 1 õppematerjal

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Oli saksa okupatsiooni ajal kahtlane, nii ka Nõukogude ajal. Juhan Sütiste esineb Johannes Schützi nime all. 1928 ilmub luulekogu „Rahutus“, mis võiks olla muutuva aja üks eredam tähis. Sütiste oli odaviskajast luuletaja, oli tolle aja üks paremaid sportlasi. Sütiste ei lähe sõja ajal Nõukogude tagalasse, vaid jääb Eestisse. Kuna 1940–41 on eestimeelset luulet kirjutanud, pannakse ta vangi. Sütiste suri „õigel hetkel“, seega temast tehakse Nõukogude kirjandusikoon, olles Nõukogude sotsialistliku realismi rajaja, kes ei jõudnud veel end välja arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne