kultuuride vahel. Näiteks, kui riiki tuleb palju eri usku inimesi ja neil on oma ettekujutus elust ja nad ei taha sellist elu elada, nagu elatakse riigis kuhu nad sisse rändasid, siis hakatakse selle üle protestima ja järgnevad konfliktid põlisrahva ja sisserändajate vahel. Noorema generatsiooni seas ei ole kultuur väga populaarne. Usun, et seda saaks parandada, kui koolides panna suuremat rõhku kultuuri teemale. Näiteks võiksid noored kohustusliku kirjandusena lugeda rohkem eesti kirjandust ning ajaloolisi raamatuid. Arvan, et see paneks neid rohkem asjadele üle mõtlema ning väärtustama rohkem riigile omast kultuuri. Samuti oleks tore, kui koolis käiks rohkem tuntuid kultuuritegelasi.
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad
Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-kreeka ja –rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates *hellenistlik, hellenid – kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur *rooma kultuur II keskaeg – 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss – 16-18
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama
meeldejäävamaks eriefektiks oli kindlasti Riho Kütsar kuulsust kogunud kunstniku rollis, kus temast tehti intervjuu, mida filmiti laval ja näidati läbi projektori suurele ekraanile, samal ajal vaatas Alexandre renditud pere seda televiisorist ning kommenteeris pildilt näidatut. Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott Sepa mootorrattakiiver oli kaasaegne, kuid kui oleks tahetud rõhutada, et ,,Härra Amilcar" on kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver. Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv. Kõige paremini jäi meelde algus, sest rõhutati salapäralikkust ning meenutas detektiivifilmi. Pärast iga lõiku, kui toimus olustiku muutus, kostis kõlaritest prantsuseteemaline muusika ning tuled kustusid. Eesriiet ette ei tõmmatud kunagi. Läksin vaatama komöödiat, kuid tuli välja, et nägin hoopis koomilist draamat, mis käskis pea tööle
Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-kreeka ja rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates *hellenistlik, hellenid kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur *rooma kultuur II keskaeg 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss 16-18. saj, uue maailmapildi teke
Ühtluse taotlustes võidi jõuda isegi väliseesti mõiste eitamiseni, sest see seostas kultuuri ühe osa otsekui poliitilise välistatusega. Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega. Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20.sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted „pagulaseesti” ja „väliseesti” lõplikult oma mõtte. Kasutatud kirjandus: Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. Moodle.ut.ee , I. Lembinen, 2014, Kultuuriajalugu, „Pagulus” http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus (05.05.2014)
(näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Tänapäeva kirjanduses kasutatakse jätkuvalt allusioone kreeka mütoloogiale. Ka mütoloogiat ennast võetakse köitva kirjandusena. Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga. Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust
2273) Ühtluse taotlustes võidi jõuda isegi väliseesti mõiste eitamiseni, sest see seostas kultuuri ühe osa otsekui poliitilise välistatusega. Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega (Akadeemia 2008 : 2274) Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20. sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted "pagulaseesti" ja "väliseesti" lõplikult oma mõtte. (Akadeemia 2008 : 2275) KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. - Akadeemia nr 10, 2257 -2286
(klassikalise värsiõpetuse seisukohalt) ? ● Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid ? ● Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust ? ● Kuidas me teame, et tõlgenduse abil saadud tähendused on täpsed ja asjakohased ? ● Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid ? ● Mis juhtub juhul, kui meie tõlgendus lahkneb märkimisväärselt autori omast ? ● Midagi kirjandusena määratleb ? ● Miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt ? ● Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? ● Kuidas narratiiv toimib ? ● Milleks ta hea on ? ● Miks lugude ‘tarbimine’ tänapäeval tähtsust minetanud ei ole ? ● Millest tuleb vajadus ‘samade lugude’ järgi üha uuesti ja uuesti ? ●
Kommunistid keelustasid enamiku jumalate kultuse. Alates 1970. Aastate lõpust, mil Hiinas usuvabadus taastati, on ennistatud palju templeid ning jumalakujusid. Paljude jumalate kultus on hääbunud või säilinud vaid üksikutes templites. Tänapäeval on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest. Samas on hakatud taas austama ka kolme tao avaldusvormi - ´´kolme puhast´´. Need iseloomustavad puhast taod alguste algusena, ilmutatud kirjandusena, mis seob taeva ja maa,ning tao ilmnemisena inimeses. Kolmandat ´´puhast´´ seostatakse sageli ´´Daodejingi´´ autori Lao-ziga, keda peetakse ka taoismi rajajaks. Taevane keisrinna Läänetaeva keisrinna hoiab käes surematuse virsikut ning kutsud jumalaid ja surematuid oma virsikupeole. See suur pidu leiab aset 1000 aastat pärast, kui virsikud on Kunluni mägedes asuva palee aias küpseks saanud. Vaimude valitsemine
Cicero kohaselt, on tsivilisatsiooni eesmärgiks tuua inimeste pere valgustunud ja kooperatiivsesse seisundisse. See üli ihaldatav seisund on võimalik ainult kui inimesed ise on valgustunud. Igas ajastus on mõttetargad ja prohvetid, filosoofid ning preestrid otsinud näite ja sõna abil, et inimkonda valgustatud elamise põhialustes harida ja inspireerida. Nende kangelaslikkude hingede elud on jäädvustatud iga rahvuse pühakirjadesse ja klassikatesse ning nende sõnad on säilitatud suure kirjandusena suurtes maailma raamatukogudes. Üksnes Briti Muuseum omab ligi viiskümmend miili raamaturiiuleid. Selle iidsetesse teostesse on lukustatud akumuleerunud rassi ideaalid ja inspiratsioonid. Olles pärinud nii palju tarkust, kas pole mitte hämmastav, et jääme ebatargaks?et omandades nagu me teeme, nii paljut mis on hea ja väärikas, jääme me rafineerimatuks ja väärituks? On see siis veider, et suur inimene nagu DeQuincy peaks istuma Briti Muuseumis,
Kommunistid keelustasid enamiku jumalate kultuse. Alates 1970. Aastate lõpust, mil Hiinas usuvabadus taastati, on ennistatud palju templeid ning jumalakujusid. Paljude jumalate kultus on hääbunud või säilinud vaid üksikutes templites. Tänapäeval on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest. Samas on hakatud taas austama ka kolme tao avaldusvormi - ´´kolme puhast´´. Need iseloomustavad puhast taod alguste algusena, ilmutatud kirjandusena, mis seob taeva ja maa,ning tao ilmnemisena inimeses. Taevane keisrinna Läänetaeva keisrinna hoiab käes surematuse virsikut ning kutsud jumalaid ja surematuid oma virsikupeole. See suur pidu leiab aset 1000 aastat pärast, kui virsikud on Kunluni mägedes asuva palee aias küpseks saanud. Vaimude valitsemine Kaastunde jumalanna Guan Yini raevuka kehastuse Da Shi Ye kuju asetavad taoismi preestrid templi ette vaimude kuu alguses, tavaliselt augustis
2. Liivimaa Henriku kroonika ja Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika". Vastata lühidalt kolmele küsimusele: a) Mille poolest need omavahel sarnanevad ja mille poolest erinevad? (Kirjutamise aeg ja sündmuste kontekst. Kelle huvides on kirjutatud? Autori hoiak, sh kohalike suhtes.) b) Missugusele 19. sajandi eesti rahvust loovale tekstile (loetud kohustusliku kirjandusena) saab Henriku kroonika üheks oluliseks aluseks? Kuidas selles algteksti kasutatakse? c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? (Kui olete lugenud, siis palun kirjeldage ka, kuidas selles algteksti kasutatakse.) 3. Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad a) Kullamaa käsikiri,
(mitte tingimata autor) pakub Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste tänapäevases kasutuses 2 sajandit vana Enne 1800. kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust See, mida määratleti kirjandusena 18. saj lõpust alates ei kattu sellega, mida me määratleme kirjandusena tänapäeval. Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?
(mitte tingimata autor) pakub Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste tänapäevases kasutuses 2 sajandit vana Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust See, mida määratleti kirjandusena 18. saj lõpust alates ei kattu sellega, mida me määratleme kirjandusena tänapäeval. Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?
dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst.
Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. ….on oma nime saanud Rooma linna järgi, mille Romulus 753. aastal e.m.a legendikohaselt rajas. Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud, hümnid jumalatele, pidustuste laulud. Kuni 3
atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 4. 1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356 323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine ehk kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1. eKr 5.-6. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust
Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus 2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis
Kui aga viidatakse mitmele refereerivale lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause punkti. Näide: Üks refereeriv lause (Saar 1993: 43). Näide: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Saar 1993: 43) Tsitaadi viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel. Näiteid: Seega „... saab iga teksti käsitleda kirjandusena“ (Kuusk 1973: 73) – järelikult on ka iga kirjutaja kirjanik. Elektrooniliste materjalide (nt internetis avaldatud artiklid, dokumendid jm tekstid, koduleheküljed, DVDd, CD-ROMid) viited vormistatakse samamoodi kui trükiste viited: autor ja ilmumisaasta. Juhul kui ei ole võimalik määrata elektroonilise materjali ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 3.5. Kasutatud allikate loetelu
ümbertöötatud väljaanne. Koostaja A. Kiris. Kirjastus "Külim", 2012. (403 lk) R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. JUURA, ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. (242 lk) Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012. Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad ning asenduskirjanduseks (mis on ühtlasi soovitatav täiendava kirjandusena): A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996. A. Aarnio. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997. Nagu on viidatud Rosentau, 2004. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. U. Arumäe. Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus
annaabi.ee 
