tähelepanu sellele, et kõik inimesed hakkaksid saama head haridust. Olukorda tegi mõnevõrra keerulisemaks Vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Suur soov inimestel oli siiski saada haridust ning lootes selleläbi paremale elujärele jõuda. Sellega kaasnedes kasvas eestlaste hulgas lugemishuvi, kuid see vaid tänu arenevale kirjanduselule. Hakati rohkem tundma elust rõõmu ning arenes linnakultuur, kushulgas toimusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, ballid, sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst. Sport oli ka tollel ajal populaarne, eriti tõstmine ning maadlemine. Suured muutused toimusid elamutes. Hakati rajama suuri, uuri linnajagusid ning ka modernseid elamuid.Kodusisustuses ei kasutatud enam enda tehtud mööblit või
peremehed" (1948). Komöödiakirjanikuna valdas Raudsepp hästi situatsioonikoomikat ja rahvalikult rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905.a puhkes Venemaal revolutsioon, mis avaldas mõju riigi kõigi rahvaste kultuuri- ja kirjanduselule. Revolutsioonivõitlus omakorda andis kirjanikele ainet teoste loomiseks. A.H.Tammsaare, E.Vilde, Fr.Tuglas ja G.Suits olid esimesed, kes kajastasid 1905.-1907. a sündmusi. G.Suitsu esikkogus "Elu tuli" (1905) tunnetab luuletaja väga täpselt ajajärgu meeleolusid. Eest revolutsioonilise romantismi tuntuim teos on Fr.Tuglase "Meri" (1908). Vahetult revolutsiooniga on seotud ka tööliskirjanduse esiletõus.
Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu
mõtete propageerimises. Eriti suure kriitika alla langes Mihhail Zoštšenko ja Anna Ahmatova, keda nimetati väga sümpaatselt parteilises kõnepruugis- mõlemad olid kirjanduslikud jätised, kellest üks viljeleb apoliitilist proosat ja teine tühja, ideetut poeesiat. Süvendavad noortes pessimismi, alalhoidlikkust jne. Vahetati välja ajakirjade peatoimetajad jne, aga rünnaku mõte oli tegelikult anda suunised tervikuna kirjanduselule. Anti ka võimalus hakata konkreetseid kirjanikke süüdistama. Igal pool oli vaja väikseid Ahmatovaid paljastama hakata. Tõi kaasa selle, et võimukaugeid, aga ka võimu poolt tunnustatud kirjanikke hakati represseerima. Aleksander Fadejev pidi oma romaani parandama jne. Paljude kirjanike puhul ei piirduta vaid kriitikaga, järgnevad ka otsesed repressioonid. Eesmärk oli saavutada kirjanduses parteiline puhtus.
annaabi.ee 
