Friedebert Tuglas 1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni.
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed
Friedebert Tuglas 1886-971 Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, ,,Looming" üks juhtides. Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp. Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis (Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju
Idülliline elu suures punases majas maalilise vaatega kohas kestis II Maailmasõja alguseni, kui majandustegevus hääbus ja teraseettevõte Vegesackid neile eraldatud majast välja tõstis. Perekond kaotas taaskord oma kodu, nagu oli see kunagi juhtunud ka Toomal. Rahapuudusest hoolimata leiti uus kodu Uppsalas. Seal sai Arved elada vaid mõned kuud – ta suri ägenenud astma tagajärjel 1945. aastal. Arvedi 1928. aastal Rootsis sündinud pojast, Thomas von Vegesackist sai kirjanik, kirjandusajaloolane, kirjastaja ja kirjanikke ühendava organisatsiooni, Rootsi PEN klubi esimees. Tema sulest on ilmunud raamat isa elukäigust “Utan hem i tiden – Berättelsen om Arved” (Stockholm : Norstedt, 2008). Arvedi panusest Munkforsi roostevaba terase väljatöötamisse on E. Börje Bergsman kirjutanud raamatu “Arved von Vegesack och det rostfria rakbladstålet (AEB) från Munkfors” (Stockholm : Jernkontoret, 1988)
Dante kuulab nende lugu kaastunnega. Romantikute põhienergia kulus „Põrgu” analüüsile ja paljude suurte põrguliste (Francesca da Rimini) „rehabiliteerimisele”, mistõttu hilisemad kommentaatorid neile omakorda ette heidavad, et nad Dantetegelase inimliku kaastunde Danteautori väljendatud moraalsest hukkamõistust kõrgemale tõstavad. Hilisromantikuks peetud 19. sajandi olulisim Itaalia kirjandusajaloolane Francesco de Sanctis rõhutab, et kohtumõistjalikkusest hoolimata seisneb Dante suurus tema mõistvuses, tema võimes kujutada tegelikke inimesi, tegelikke situatsioone, milles inimesed tegutsevad, samuti tema oskuses kujutada klassikalisest mütoloogiast ja kirjandusest tuttavaid stseene nii, et need vallandavad emotsioone. Just seetõttu tulevat Dante klassikuks tunnistada.
Või kui ei soovi loovutada, siis lasta neist koopia teha. Tänu tema tegevusele on 1905. a mõisatepõletamise laines pääsenud hävingust suur hulk materjale-sest nad olid arhiivi viidud. Jõudis ka avaldada "Liivimaa mõisate ürikud". Paljudele suguvõsaajaloo harrastajatele sai parimaks metoodiliseks eeskujuks tema koostatud omaenda suguvõsa ajalugu. Titus Christiani-Tartu linnaarhivaar 1907-1919. Otto Harnack- temast sai kirjandusajaloolane Stuttgartis Friedrich Bienemann noorem- Tartu ajalugu, rüütelkonnad, vaimu(!)ajalugu. Riias andnud välja Baltische Monantschrifti. Uuris rootsiaegse TÜ ajalugu ja Põhjasõja ajalugu Arnold Feuereisen- arhivaar Riias, oli ka Riia Ajalooseltsi juht Ernst Seraphim- lisaks üksikuurimistele kirjutas ka Balti ajaloo järjekordse üldkäsitluse, aga see ei saanud vist nii popiks kui Arbusowi oma. Uuris ka kloostriajalugu.
Inimest ja ühiskonda vaadeldi seega kui loodusnähtust, pöörates erilist tähelepanu füsioloogilistele protsessidele, pärilikkusele, instinktidele. Naturalismi tekkepõhjusi tuleb otsida loodusteadlaste suurtest edusammudest 19.saj-l. Eeskätt loomulikult Darwini teooria olelusvõistlusest ja liikide tekkimisest. Pärilikkusseaduste avastamine, eksperimentaalse meetodi võidukäik jne. Naturalistide otseseks õpetajaks oli Hippolyte Taine (kunsti- ja kirjandusajaloolane), kes seletas kõiki ühiskondlikke nähtusi 3 põhilise teguri abil: 1) rass pärilikud eeldused, biol. faktorid. 2) miljöö ehk keskkond grogr. asend, kliima. 3) moment periood ühiskonna ajaloos, inimese elus. Tema arvates on inimene, ükskõik kui arenenud ühiskonnas ta ka ei ela, oma olemuselt samasugune nagu koopaelanik omal ajal oli. 3. Ühe realismi esindaja elu (Balzac, Flaubert, Zola, Stendhal) ja loomingu ülevaade
annaabi.ee 
