sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti Kultuurkapitali proosapreemia. Aastal 2005 ilmus romaan "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa." Aastal 2007 ilmus jutukogu "Rändaja õnn". 3 Looming Mehis Heinsaarel on ilmunud 109 teost
Londoni kirjastus, kes oli nõustunud raamatukest trükkima, kui õed osa kulusid kannavad, sai peagi oma autoritelt kirja: "Austatud härrad! Currer, Ellis ja Acton Bell valmistavad ette teost, mis koosneb kolmest omaette romaanist. Need võib avaldada kas koos või eraldi, vastavalt sellele, kuidas sobilikuks peate." Ühisettevõtmine õnnestus ainult osaliselt. "Jane Eyre´ist sai kirjandusaasta sensatsioon. Melodramaatiline lugu vaeslapsest, kellest kasvab tugevaloomuline, ise oma saatust juhtiv naine, vaimustas nii kriitikuid kui ka lugejaid. "Agnes Grey´s kirjeldatakse ühe kasvatajanna elukäiku. Raamatu üle vaieldi, seda loeti meelsasti ja unustati kiiresti. "Vihurimäe" oli aga täielik läbikukkumine ja kutsus esile vihase protestitormi. Victoriaaegsel kombelisel Inglismaal ei olnud kohta raamatul, mis kirjeldab naisi selle hävitava kire võimuses. Alles
Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt) 1. 4. 4. Kirjandussaated 192.7 esimene kirjandussaade: Karl AstRumori pooletunnine loeng. Ka kirjandusõhtud: eemärk pidada meeles kirjanike tähtpäevi. Estvedajaks Felix Moor, abilsteks Paul Viiding, Marta Sillaots, Paul Rummo. Lisaks pooletunnised lugemistunnid, autoritunnid. 1935 korraldati kirjandusaasta, mis kajastus ka raadios. Kuulajatel oli kirjanduse vastu suur huvi, 1939. oli kirjandussaadete maht kasvanud 83 tunnini (2,6% saatekavast). Kasu oli neist saadetest nii kuulajatele kui ka kirjanikele, kes said end rekaamida. 1. 4. 5. Kooliaadio Esimene lastetund oli eetris 1927. aastal, kui Felix Moor luges ette Jüri parijõe jutustuse ,,Katkine kruus", saated said kohe populaarseks.
annaabi.ee 
