Rooma kultuur Kreeklaste eeskuju • Roomlastest teadusmehi vähe • Tunti Kreeka teadusi ja selgitati ladina keeles • Kunstis võeti palju üle kreeklastelt • Tehti koopiaid • Milline oli erinevus Kreeka ja Rooma kujude vahel? Cicero • Kes oli Cicero? • Miks hukati? • Kirjelda teda kui kirjameest Kirjanduse õitseaeg • Kirjandust toetas ____________, sest tal oli suur varandus. Tema nimest tuleb mõiste _________, mis tähendab _____________. • Kuulsaim Rooma poeet on __________. Tema teos „____________“ jutustab ____________ sõja kangelasest. Tema teosest sai Rooma ____________________.
Eepos ,,Kalevipoeg" kui eesti kultuuri alussammas Eepos kui üks suur, jutustava sisuga, luulevormis kirjutatud teos, millele on antud võimas kultuuriline tähendus esindamaks teatud rahvust üle maailma. Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast
1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine - Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt - Hurda lahkumine Peterburi - 1882a. Jakobsoni surm - 1883a
oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured). Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja
Leivateenistus Voltaire ei huvitanud. Üks Voltaire armuke ehitas oma lossile tema jaoks lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Tal oli kogu elu kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltairele meeldis aga tohutult juua kohvi ja tema tavaline norm oli 72 tassi päevas. Voltaire oli ka oma elus vanglas istunud. Aastatel 1717-1718 oli ta vangis Bastille's ja ka aastal 1726 sattus ta samasse vanglasse tagasi, sest Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattuski ta siis 1726. aastal teist korda vanglasse. Aastal 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire lossi Sveitsi piiri lähedale
ning rütmi, siis impressionistid paiskasid avalikkuse ette midagi hoopis kummalist kõrgete ideede asemel leidis Pariisi kunstihuviline piltidelt vaid uduseid maastikke ja juhuslikke tütarlapsi. Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid 1857. aastal kohtu alla kaks prantsuse kirjameest: Charles Pierre Baudelaire Jumala solvamise eest ja Gustave Flaubert kõlvatuse kujutamise eest. Kõige paremini kajastub vahest mäss ideaalide vastu Baudelaire`i kogus ,,Kurja lilled", kus poeemis ,,Aabel ja Kain" soovitatakse vennatapjast Kainile alla rebida taevast Jumal ja tema riik. Baudelaire`i kui oma ajastu prohveti ettekuulutused jõudsid varsti ka laiema rahvamassi teadvusesse, tehes võimalikuks XX sajandi sõjad ja terrori.
ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726. aastal uus vanglakaristus, mis aga tema soovil muudeti pagenduseks. Voltaire läks Inglismaale, kuhu ta jäi kuni 1729. aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni
valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured). Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati
protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „Historia“. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „Kalevala“ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa. Vana-Kreeka on olümpiamängude sünnimaa. Esimesed olümpiamänud toimusid Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka ajaarvamise alguseks esimesi olümpiamänge ning korraldades neid just peajumala Zeusi auks,
Peale balli, oli Emma veelgi rahutum ning langes depressiooni. Chrles oli oma naise pärast mures ning otsustas siis keskkonna vahetuse mõttes mujale kolida. Härra ja proua Bovary kolisid Yonville'i ning alustasid seal uut elu, selleks ajaks oli Emma juba rase. Seal tutvusid nad apteeker Homais'ga, kes oli väga jutukas ning üsnagi edev mees, kuid samas ka üsna abivalmis neile Yonville'it tutvustama. Emma kohtas ka Leoni, kohalikus võõrlastemajas ,,Kuldne lõvi" peatunud noort kirjameest. Nad said hästi läbi ja neil oli palju ühist, ka Leon armastas romantilist kirjandust ning oli tüdinenud maaelust. Emma oli soovinud endale poega, kuid sündis hoopis tütar Berthe. Emma oli emaduses pettunud ning andis lapse amme kasvatada. Samal ajal tekkisid aga tema ja Leoni vahel romantilised tunded. Emma aga tunneb, et see pole õige ja tõrjub Leoni eemale. Varsti aga otsustab Leon lahkuda Pariisi, et minna juurat õppima
FIFA loonud traditsiooni, et liikmesmaade maavõistlustel heisatakse ka Rahvusvahelise Jalgpalliliidu lipp. See lisas mängudele pidulikkust ja tõstis selle tähtsust. Kui mängitud oli 10 minutit, peatas Rootsi vahekohtuniku Elias Lundströmi pikk vile kohtumise ja üle viie tuhande pealtvaataja tõusis püsti. Leinaseisakuga mälestati hiljuti surnud 22- kordset internatsionaali Ernst Jolli. Aastail 1920 1929 Eesti koondises mänginud Jolli tunti kui head jalgpallurit ja andekat kirjameest. Käo Jaani nime all ilmunud följetonid olid rahva seas väga populaarsed. Lisaks toimetas ta 1930. aastal ilmunud ajakirja Sport ja Auto. 1938. aasta jaldpalli MM valiksarjas kuulus Eesti Euroopa tsooni III gruppi koos Saksamaa, Rootsi ja Soomega. Kaks edukamast pääsesid finaalturniirile ning südilt esinenud Eesti polnud ühel hetkel sellest sugugi kaugel. Avamängus kaotati Stockholmis Rootsile 2:7, kuigi 3. minutil juhiti 2:0! Seejärel saavutati Turus
valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured). Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati
jättis kooli pooleni. Töötegemine teda ei huvitanud, sest leidus piisavalt sõpru, kes olid valmis teda üleval pidama. Samas ei olnud ta eluviisidelt väga lõtv. Voltaire ei tarvitanud palju alkoholi, kuid jõi suurtes kogustes kohvi. Ta oli kogu valgustusajastu keskne kuju, seda nii Prantsusmaal kui kogu Euroopas. Tema teoste põhisisuks oli terav ühiskonnakriitika ja satiir. 1717. aastal oli ta 11 kuud Bastilles, sest solvas regent Orleans`i Philippe. Regent püüdis mässulist kirjameest ära osta, millest too keeldus. Bastille`s oli ta veel ka 1726. aastal, 1727 sõitis ta Inglismaale. Inglismaal viibimine oli oluline eluetapp Voltaire kujunemisel valgustajaks. Tagasi Prantsusmaal elas ta aastaid (16. a) oma armukese madam Emilie du Chatelet` juures Cirey lossis. See daam oli väga tarkuselembene. Kahe targa inimese vahel oli ka tülisid ja erimeelsusi. Tänu madam Pompadouri soosingule valiti Voltaire 1746. aastal Prantsuse Akadeemia liikmeks
monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Naasnud kodumaale, avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati
nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) · majanduslikud o tööstuslik pööre kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid (tekstiili- ja masinatööstus) o linnastumine o Peterburi-Paldiski raudtee avamine hoogustas majandust (piimakaupade ja liha vedu Venemaale) · poliiitilised o Venemaal oli revolutsioon (streigid, mässud jne)
nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) majanduslikud o tööstuslik pööre – kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid (tekstiili- ja masinatööstus) o linnastumine o Peterburi-Paldiski raudtee avamine hoogustas majandust (piimakaupade ja liha vedu Venemaale) poliiitilised o Venemaal oli revolutsioon (streigid, mässud jne)
1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai ks loetumaid vljaandeid. 1850. a. - Laulu- mnguselts Vanemuine. 1864. a. - Kler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene ldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Pllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti lipilaste Selts. 1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus. 1872. a. - Eesti Kirjameest Selts. 1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III. 1884. a. 4. juuni - Eesti lipilaste Selts vttis oma lipuks sinimustvalge lipu. 1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon. 4) Isesisvumine - Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik le Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, ritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. rkamisaeg. 6
isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai üks loetumaid väljaandeid. · 1850. a. - Laulu- mänguselts ,,Vanemuine". 1864. a. - Köler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a. - Esimene Üldlaulupidu Tartus, eestvedajad Jannsen ja Hurt. 1870. a. - Eesti Põllumeeste Selts. 1870. a. - Eesti Üliõpilaste Selts. 1871. a. - Aleksandri kooli Peakomitee Tartus. 1872. a. - Eesti Kirjameest Selts. 1881. a. - Tapeti senine Vene tsaar Aleksander III. 1884. a. 4. juuni - Eesti Üliõpilaste Selts võttis oma lipuks sinimustvalge lipu. 1888. a. - J. Hurda rahvaluule kogumise aktsioon. 4) Isesisvumine - · Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik üle Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, üritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. Ärkamisaeg. 6
kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed luuletused avaldas ta järgmisel aastal Hiiumaa ajalehes “Nõukogude Hiiumaa” Laiemale avalikkusele tutvustas Moskvas õppivat noort kirjameest 1960.a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses soodsat tähelepanu ning sellest alates on produktiivse Traadi looming püsinud pidevalt kriitika ja lugejate huviorbiidis. Alates 1963.a. kuulub Mats Traat Eesti Kirjanike Liitu ning oli ka kuus aastat (1986 – 92) selle juhatuse liige. 1977.a
Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E
kokkuvarisemisega. 1889. aastal haaras ta Torino keskplatsil oma kallistusse ühe piitsutatava hobuse, millest saigi tema hüvastijätuzest. Viimased kümme aastat oma elust veetis Nietzsche oma ema ja õe järelvalve all. Ainus ja oma Nietzche pärandi lummav ilu ja jõud sisaldab palju sellist, mis alles ootab järele teadusliku mõtet, näiteks kosmoloogiline idee kõiksuse igavesest kordumisest. Ometigi tahan põgusalt tutvustada kirjameest, kelle sulest pärinevad teravad read Nietzschet ennetasid. Tegu on Max Stirneri ja tema prohvetliku teosega ,,Ainus ja oma" (,,Der Einzige und sein Eigentum" 1844), mis jõudis Berliini raamatupoodidesse kõigest mõned nädalad peale Nietzsche sündi. ,,Ainus ja oma" põlgab ära mistahes kujul moraali, peale ühe iseenda moraali. Stirner ründab järjepanu Jumalat, inimkonda, headust, ligimesearmastust, riiki, monarhi, abielu, parteid jne
Esimese üldlaulupeo keskseks sündmuseks oli Jakob Hurda poolt peetud sütitav kõne. Esimene ajaleht Perno Postimees, Eesti rahvushümn ja Eesti esimene laulupidu on Jannseni igavesteks mälestusmärkideks, mida me mäletame nii kaua, kui püsib meie rahvas. Esimesest laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Ellu astusid uued koorid ja orkestrid, asutati üle-eestilisi seltse. Kirjutati ja lavastati esimesed eesti näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameest Selts ja esimesed põllumeest seltsid. Aastal 1865 asutati Vanemuise ja Estonia laulu- ja mänguseltsid. Jakob Hurt (1839-1907). Tema suurimaks teeneks rahvusliku iseteadvuse innustamise ja vanavara talletamise kõrval on Aleksandrikooli loomise heaks töötamine Aleksandrikooli nimi valiti pärisorjuse kaotaja Aleksandri mälestuseks. kool oli mõeldud esimese keskastme õppeasutusena, kus valitseks eesti keel. Siiani oli keskharidus saksa keeles.Üle terve maa
suureks kirjanikuks olemist. Põhimõtteliselt võiks nende nooremate kirjanike loomingut nimetada naturalistlikuks realismiks või ka tumedaks realismiks. Nad räägivad võrdlemisi kahtlastest ja vastuolulistest asjadest kuritegevusest, seksist jne. Tõnu Õnnepalu räägib mõjuängist see on see, mida nooremad kirjanikud tunnevad vanema kirjanikegeneratsiooni suhtes. Siin pole tegemist absoluutse vastandumissuhtega, vaid ühelt poolt imetletakse vanema põlve kirjameest, kuid teiselt poolt tahetakse seda vanema põlve kirjanikku hävitada ja talle vastu hakata ning üldjuhul tähendab see erineva stilistika valimist, selgelt eristuva maailmavaate valimist jne. Kirjanikud nagu Rakke, Samarüütel, Kender, Kõusaar, Sass Henno, Toomas Verrev, CHANELDIOR on need, kes tahavad eelmisest põlvknnast teha midai erinevat. Puritaanide manifesti teatud punktid võiks iseloomustada ka nende nooremate eesti autorite suhtumist kirjandusse.
«Noh, olgu, ma ütlen siis lihtsalt «härra».» «Te võite isegi öelda «milord»,» tähendas Athos, kes pidas väga lugu kommetest. «Milord, kas mäletate väikest kitsede karjamaad Luxembourg'i lähedal...» «Tore! Praegusel hetkel rääkida Luxembourg'ist. Arvatakse, et see on vihje kuninga emale. Tõepoolest teravmeelne!» ütles Athos. «Noh, kirjutame siis lihtsalt: «Milord, kas mäletate väikest aeda, kus päästeti teie elu?» 500 «Kallis d'Artagnan, teist ei saa iialgi head kirjameest. «Kus päästeti teie elu!» Ei, see pole väärikas. Peenele mehele ei meenutata taolisi teeneid. Etteheidetud heategu on võrdne solvamisega.» «Mu kallis, te olete talumatu,» vastas d'Artagnan. «Kui ma pean kirjutama teie kontrolli all, siis ma parem loobun, jumala eest.» «Ja teete hästi. Käsitsege musketit ja mõõka, mu armas, sellega tulete hästi toime. Kuid sulg andke härra abtile, see on temale jõukohane.»
annaabi.ee 
