paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole moodustab paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlik pilt koos küsimusega Mis on pildil?. Vastuseks on pildil oleva nähtuse, eseme, tegevuse, olukorra ühe sõna või lausena antud kujundlik kirjeldus. Perifeerset ainest iseloomustavad järgmised erinevused: 1. Enamik perifeeriast on lähiminevikust pärit, autoriloomingu ja/või trükistest 17
Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks. · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist
2. Naabrusõigused Spetsiifiline osa kinnisomandi kitsendustest on eraõiguslikud kinnisomandi kitsendused, naabrusõigused. Tegemist on kitsendustega, mis ei kaitse kummagi kinnisasja omaniku huve, vaid pigem on tegemist seadusliku kompromissiga. Ükski maaomanik ei või suhtuda enda kinnisasja selliselt nagu oleks antud maatükk ainuke maailmas ning lõhata sellel näiteks tuumapommi. Naabrusõigustes sisalduvaid norme võivad naabrid muuta võlaõigusliku kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.12 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal naaberkinnistule kahju tekitavat ehitamist või süvendamist ning keelavad kahjulike mõjutuste suunamist naaberkinnistule, nagu näiteks gaas, tahm jms. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas ei saa keelata isikul oma kinnisasjal kahjulike mõjutuste levimist
Ükski maaomanik ei või suhtuda enda kinnisasja selliselt nagu oleks antud maatükk ainuke maailmas ning lõhata sellel näiteks tuumapommi. Naabrusõigustes sisalduvaid norme võivad naabrid muuta võlaõigusliku 13 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 238-242 lk. 14 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 172 lk. 9 kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.13 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal ehitamist või süvendamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Samuti keelavad kahjulike mõjutuste nagu näiteks gaas, tahm jms tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas on kinnistu omanikul kohustus
samal ajal areneb euroopas ja usasa suulise vormeliteooria otsingud. lä-euroopas kujuneb vormeliteooria esituse uurimisest - V.Polk teeb analüüse tekstide põhjal *poeetiline sünonüümika - seostub Juhan Peegliga: keelesõnavaras olemas sünonüümid, regilaulus on paralleelvärsid, siis seal võib olla sünonüüm, mida muidu ei saa olla nt ema=kana ->tunnuslik *1990 läks kirjandus ja rl omavahel konflikti, sest rahvaluulet polnud võimalik kammitseda. kui rl käsitleti suulise kirjalikuga, siis on ühisosa poeetika REGILAUL *rahvalaul (regilaul)jaguneb: 1) vanemad laulud: a)regilaulud b)regilaulueelsed = omased algriim(sõnakõla, sõnade alguses assonants seotud rõhuga, alliteratsioon sõna alguses) ja parallelism(laulus moodustub värssidest värsirühm, üldiselt on neid 2-3; rajaneb konkreetsele mõttele ja on omane suulisele.puudub abstraktne mõtlemine) 2) uued: a) siirdevormilised (siirdub kuhugi) b)lõppriimilised (viitab, et tegemist on lõppriimiga)
t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 28. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 29. Arvutilingvistika (põhilised tegevussuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd).
· avatud korpus, s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama · pragmaatiline korpus Kasutamine · Korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks · uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994).
(suhtlejate omadused, mis annavad kokku registrid), suhtlusvaldkonnad, mis on seotud kindlate situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog Kasutamine: korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks. Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel. Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse. Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). arvutilingvistika (computational linguistics)- loomuliku keele automaattootlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala keeletehnoloogia (language technology, natural language processing NLP) tegeleb meetodite, tarkvara ja seadmetega, mis on spetsialiseeritud tekstide ja kõne tootlemiseks.
o Suhtluse omadused, mis annavad kokku registri o Suhtlusvaldkond, mis on seotud kindlate situatsioonitüüpidega. Kasutamine: · Korpus jaguneb eri piirangutasemetaga alaosadeks · Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks. 23. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Süntaks: keskne erinevus suulise ja kirjaliku keele vahel. Morfosüntaks on kirjas ja kõnes sranane. Eneseparandused. Eripärased lausekonstruktsioonid. · Kõnesüntaks: sidendite erinev paigutus, edasilükkamised, ümbertegemised, sulatused, üldlõpp+ seletus, sabalisanudsed pärast lausepiiri, et-otsene kõne. · Partiklid: Annavad teada, mida kuulajal on oodata algavas voorus: ütlen uuesti ümber: et; esitan põhjuse, seletuse: et,
t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama, pragmaatiline korpus. Võimaldab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid. Suulise kõne uurimine käib läbi korpuste, mis transkribeeritakse. Mida aeg edasi, seda enam kasutatakse kvalitatiivset uuringut. Suhtlussituatsiooni arvestamine. Sõnade erinevad rollid suulises ja kirjalikus kõnes. 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku
Välimine kõne jaguneb kolmeks: - suuline kõne – ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse hääle abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis žeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on võrreldes kirjalikuga palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. - kirjalik kõne – on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine kirjalikus kõnes pole sugugi lihtne.
ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, grammatiliselt vähem korrektne. 39 Kirjalik on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah",
subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni. Suhtluses saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes palju lühem, sõnavaralt erinev, 25 grammatiliselt vähem korrektne. Kirjalik on teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada, kuna otsene tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah", ,,kas tõesti", ,,oot-oot", ,,oops").
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab olema tehtud pusivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (e-kiri, SMS). Seejuures ei ole tähtis, et seda saaks hiljem ilmtingimata välja trukkida, vaid tähtis on seda lihtsalt loetavalt taasesitada, sh arvuti- või telefoniekraanil. Elektrooniline vorm on kirjalikuga võrdne, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehing peab olema tehtud pusivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama isikute nimesid ja oma tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Digiallkiri ei võrdu elektroonilise allkirjaga. Digitaalne allkiri on elektroonilise allkirja uks alaliike. Elektrooniline allkiri võib olla ka pangakonto koodikaardi koodid. Notariaalne kinnitamine kui seaduses on sätestatud. Dokument kirjalikult koostatud
annaabi.ee 
