Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude kogum, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne).
Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele
3)Avalike teenuste tõhus osutamine- teenuste osutamise mehhanism on killustunud; haldusterritoriaalne reform Traditsiooniline avaliku sektori orgide mudel pärineb 19.saj lõpp, autorid max weber, john stuart mill. Erinevatel bürokraatia teooriatel põhinev. Kujunes ühiskonna problemaatika alusel (st ühiskonna ootused avaliku sektori orgidele muutusid). Avalik sektor on üles ehitatud järgmiselt: *Poliitikute ja ametnike vahel on selge piir *Juhtimine põhineb kirjalikel dokumentidel *Igapäevane toimimine ühtsete reeglite alusel *tööjaotus *hierahria ja võimupiirid *ressursid on eraldatud *domineerib vaid avalik huvi Strateegilise juhtimise olulised elemendid: 1)Missioon (miks org eksisteerib? Missioon iseloomustab organisatsiooni loomise ja tegutsemise olemust) 2)Visioon (vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks org tahab saada.
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli
oli üksteist aastat pagulust, täis hämmastavat töötahet ja saavutusi teoste näol. Vilde poolehoid kuulus universaalsele inimkihile, keda võiks kutsuda "kõigest ilmajäetud.", mille pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a
Mõisted 1. Muinasaeg e esiaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik, mida uuritakse aineliste ajalooallikate põhjal. 2. Eelajalooline aeg arheoloogilistel allikatel põhinev info. 3. Ajalooline aeg kirjalikel allikatel põhinev info. 4. Kiviaeg 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav
klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (19051908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on KrimmiEesti külades, kuhu meie esivanemad 1860ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi
" Samas oli ta ka klassiteadlik võitleja ja oma aja vaadetest (sotsialismus- darwinismus) mõjustatud intellektuaal. Sellelt pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan, esmalt "Postimehe" joonealusena, hiljem iseseisva raamatuna. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" - kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on Krimmi-Eesti külades, kuhu meie esivanemad 1860-ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi
Kirjalikud allikad on nii ühekordsed kui püsiallikad. • Ajakirjanik peab kasutama kirjalikke allikaid nii palju kui võimalik. • Inimkeskus ei tohi kaotsi minna ja peab mõistlikult kirjalikke allikaid kasutama. • Tuleb teha vahet faktide ja arvamuste kohta. Ka teatmeteosed sisaldavad peale faktide arvamusi. • Et ei korduks midagi, siis lugeda registreid ja sisukordi. • Kirjalike allikate stiil ja keel ei tohi kanduda uudidesse. Kirjalikel allikatel on oma väljakujunenud stiil. • Kirjalikud allikad võivad olla täis vigu. Tuleb hinnata kirjalike allikate usaldusväärsust ja oskama kasutada retsensioone, vigadeparandusi jm. Väiksemagi kahtluse korral võrrelda mitmeid allikaid. • Reporteril on kalduvus helistada autoriteedile, mitte lugeda raamatust. Selle taga on uudise tempo kui ka oskamatus kirjalikke allikaid kasutada. Kirjalik allikas on aga usaldusväärsem kui suuline.
i. Ametnikud peaks olema sõltumatud poliitikast c. FrederickTaylori teaduslik juhtimine c.i. Töö normeerimine c.ii. Üks parim viis, kuidas mingit teed teha => tekkis tunnipalga süsteem c.iii. Kontrollimine (pani gruppi üksteise järele valvama) Põhipostulaadid: (4) KT - EA · korruptsiooni välistamine · Poliitikute ja avalike teenistajate(ametnike) vahel on selge piir · tegevuse dokumenteerimine- tegevus põhineb kirjalikel dokumentidel · elukutselised töötajad · avalikus sektoris valitseb ainult üks huvi avalik huvi 7 Puudused: (3) eba-peter-isik Avalik sektor oli ebaefektiivne ja suur ja mittekasulik eraettevõtele... Petersi printsiip inimesi edutatakse nii kaua, kuni nad jõuavad oma ebakompetentsuse tippu. Oli olemas organisatsiooniline vastutus, aga puudus isikuline vastutus. b) Kaasaegse avaliku halduse mudel (tunnustatud) (9) AAA KK POST
Ajaloolise meetodi eripäraks on tuginemine ajalooliste allikate kriitilisele analüüsile. Ajaloolise töö all mõistame me seda, et allikate hoolika, st metoodiliselt kontrollitud analüüsi baasil kriitilises käsitluses möödunud sündmusi, nende põhjuseid, seoseid ja tagajärgi võimalikult täpselt ja huvitavalt kirjeldatakse. (Petti 2001: 112) Väitekiri põhineb peamiselt erinevatel kirjalikel allikatel. Sellest tulenevalt on väga oluline allikakriitiline meetod ehk vajadus kogu aeg kriitiliselt tõlgendada töös kasutatud materjale. Käesolevas töös on ajaloolisteks allikateks EELK aruandlus (aruanded, protokollid, määrused, otsused jm) ja ajalehe ,,Eesti Kirik" (EK) materjalid ning eesti teoloogide ja luterlike vaimulike kirjutised, meetodiks on nende läbitöötamine ja kriitiline analüüs (vt allikate tutvustus ja kriitika allpool)
AVALIK SEKTOR ERASEKTOR 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid Haldusjuhtimise peamised printsiibid, mille kohaselt avalik sektor on või peaks olema üles ehitatud: 1. Ühiskondlike institutsioonide ülesannete üle peavad otsustama poliitikud, kuid täide peavad need viima administraatorid, et see korraldus rahuldaks ratsionaalse otsuse tegemise mudelit. 2. Juhtimine põhineb kirjalikel dokumentidel. 3. Ühiskondlikud ülesanded organiseeritakse jätkuvuse, reeglipärasuse põhjal. 4. Reeglid, mille alusel tööd tehakse võivad olla kas tehnilist või juriidilist laadi (väljaõppinud personal). 5. Ülesanded või funktsioonid on jaotatud funktsionaalselt eraldiseisvatesse sfääridesse. Igaüks neist omab vajalikku autoriteeti ja õigust sanktsioonide kehtestamisele. 6
(pea tukkidena), kokkuvote, viidatud allikad, lisad (vajadusel), voorkeelne kokkuvote ehk resumee. 40) Mida ei liigitata jooniste alla? - tabeleid Selle nimetuse alla kuuluvad koik toos sisalduvad illustratsioonid, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid voi fotod. 41) Millised osad peavad olema üliõpilaste kirjalikel töödel? - Viidatud allikad - Kokkuvõte - Sisukord - Tiitelleht - Sissejuhatus - Sisu peatükkidena 42) Kas üliõpilane peab oma lõputöö juhendajat informeerima esilekerkivatest probleemidest, võimalikest muudatustest probleemipüstituses ja teema sõnastuses? - Jah 43) Kas igale joonisele peab töö tekstis viitama? - Jah Igale joonisele tuleb too tekstis viidata.
Arvestades logistiliste kulude määra sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes, moodustavad need sellest keskmiselt 14 15%. Sisemajanduse koguprodukti all mõeldakse riigis teatud perioodil toodetud kõigi kaupade ja teenuste kogumaksumust tarbijahindades (km = 0). Logistiliste kulude määra muutumise arengutrendid European Logistics Association (ELA) viib iga kolme aasta järel Euroopas läbi logistikauuringu. Uuring rajaneb kirjalikel küsitlustel ja intervjuudel, millega selgitatakse muu hulgas välja ka ettevõtete logistilised kulud, nägemused kesksetest arengutrendidest ning kasutusele võetud abinõudest logistika arendamiseks. Joonisel on toodud logistiliste kulude määrade areng Euroopa maades aastatel 1987 2003. LOGISTILISED KULUD 16 14 12 Vedu
Keskendudes isikute elulugudele, nende ees seisnud kõlbelistele valikutele ja langetatud otsustele, leides 9 paralleele õpilaste tänapäevase kogemusega, saavad õpetajad muuta holokausti ajaloo tundmaõppimise noortele huvitavamaks ning arusaadavamaks. Tunnistajate ütluste kasutamine Oluline osa teema käsitlemisel on holokausti üle elanud inimeste suulistel ja kirjalikel mälestustel. Kui kutsuda kedagi õpilastele oma isiklikest läbielamistest kõnelema, tuleks temaga eelnevalt vestelda, et kindlaks teha, kas kutsutu on võimeline õpilastele esinema ja kas talle on selged õpilastega kohtumise kasvatuslikud eesmärgid. Ka klassiga tuleks teha eeltööd, et õpilased suhtuksid esinejasse lugupidamisega ja oskaksid teda vääriliselt hinnata. Õpilased peaksid mõistma, et kuigi nendest sündmustest on möödunud
annaabi.ee 
