· Hiinas õpitud · J aapanis levis kirjakunsti arendati vabam, suurema luksuse spontaansem ja suunas (värvilised mänglevam ilukiri. paberid, kullapritsmed jms). · Eelistati kirjakunsti · Kaligraafias on visuaalse ilu hieroglüüfid ühendamist enamasti kaunisisuliste nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõeli...
seotud aluse peal Ehitusplast kindla ika ruumiga III Maalikunst: • Seinamaal • Tahvelmaal • Raamatu- ehk miniatuurmaal • Klaasimaal ehk vitraažikunst • Mosaiikmaal Seinamaal Tahvelmaal Raamatu- ehk miniatuurmaal Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika: Graafika tuleneb kreeka sõnast graphikē ´kirjutama´ Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Graafika on joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafikat viljelev kunstnik on graafikakunstnik ehk graafik. Graafika alaliigid • Illustratsioon • Kalligraafia ehk kirjakunst • Tarbegraafika • Plakat • Karikatuur • Vabagraafika • Arvutigraafika • Graafiline disain Illustratsioon Kalligraafia ehk kirjakunst Tarbegraafika • Tarbegraafika (ka graafiline disain, kujundusgraafika, rakendusgraafika)on ümbritseva
Mis on kunst? Eetika käitumis ja moraalinormid. Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud, kunstlik, tehis; tegevus. Jaotatakse kolme suurde gruppi: · KUJUTAV KUNST · TARBEKUNST · VISUAALKUNST KUJUTAVA KUNSTI liigid: · joonistus · maal · graafika · skulptuur VISUAALKUNSTI liigid: · teatrikunst · tantsukunst · fotokunst Kaudselt haakuvad tarbekunsti mõistega: · moekunst · kirjakunst (kalligraafia) · disain Enesekontrollitest 1) profaanarhitektuur 2) keraamika 3) grafiti 4) kunstkäsitöö 5) arhitektuur 6) sakraalarhitektuur 7) skulptuur 8) arhitektuur 9) puittehistö 10)maastikuarhitektuur
Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd. Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult pikk ning et selle pikkust säilitada, kasutati eraldi kaitset, et see ei murduks. Rõivad Kirjakunst Hiina keelt kirjutatakse sümbolitega, mida kutsutakse hieroglüüfideks. Neid kirjutati käsitsi pintsli abil, kasutades 11 erinevat pintslitõmmet. Seda nimetatakse kalligraafiaks ning seda on alati peetud üheks kunstiliigiks. 6.saj. hakkasid hiinlased kasutama trükkimiseks puust klotse. Alguses kirjutati käsitsi bambuseribadele. Hiljem leiutasid hiinlased ka paberi. Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis kuivatati raamidel. Kirjakunst
· Kyoto õukonna tellimusel arenes · pakkus elamismõnu, esteetilised naudingud · hoonete kergus, õhulisus · puust põrandatel polnud mitte mööbel vaid õlgmatid või sirmid (Jaapani kaunistatud sirm) Tarbekunst · levis lakkehistöö · lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika · külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst · Õpitud Hiinast · arendati luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed) · võrreldes Hiina hieroglüüfidega jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri · eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunilisuste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele (jaapani kirjakunst) Vastused õpiku küsimustele 4
kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus- , joonestus- ja kirjakunst, joonistus ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja peamiselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika Mõisted : originaal kunstniku ainuteos reproduktsioon trükitõmmis sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud lametrükk trükkivad ja mitte trükkivad osad asetsevad ühel ja samal tasandil Näited :
· Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või üksikuid loodusmotiive. Maaliti ka otstest puupulkadega varustatud paberirullidele nagu Hiinas. Ilmalik kunst · Jaapanis nimetati vertikaalselt rippuvat rulli kakemono, aga põikrulli makimono. Puust põrandatel polnud mööblit, vaid õlgmatid (tatamid) ja maalidega kaunistatud sirmid. Jaapani sirm Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis · Hiinas õpitud · Jaapanis levis kirjakunsti vabam, arendati suurema spontaansem ja luksuse suunas mänglevam ilukiri. (värvilised paberid, · Eelistati kirjakunsti kullapritsmed visuaalse ilu jms). ühendamist · Kaligraafias on kaunisisuliste hieroglüüfid luuletustega, et enamasti pakkuda naudingut nelinurksed, nii silmadele kui ka
mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks
Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased kristlased, kuid paavstist vähesõltuvad. Iiri mungad arendasid usklikku kirjandust.kaunustati teoseid paelornamentide jms, kuid alati ka mõne kristliku sümboliga. Inimese kujutamine ei edenenud just kõige täpsemalt, kuid see ei pruukind olla ka taotlus. Initsiaalid eriti suured ja kaunid. Külakirikud ja kiviristid
Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse. Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid Astmikpüramiidi trepi kallak väga suur
ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi)
Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese on väga mugav. Nendesse on talletatud eelmiste põlvede erinevaid tekste ning need on hea võimalus edasi anda teadmisi tulevastele põlvedele. See on odavam võimalus kui igasugune tehnoloogia, mis pakuks ligipääsu samale infole, suuremad eliitkoolid ja jõukamad
lilleseadekunst e. ikebana (taimede kasutamine kompositsiooni loomisel). 4. Küsimus: kunstimõisted Animatsioon - joonistatud film, kus illusioon liikumisest on saavutatud korduvate piltide kiire esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine, õnnitluskaardid Karikatuur - naljapilt kellestki või millestki, nt. ajalehe päevakommentaar Koloriit - pildi värvikasutus, nt. soe koloriit (kollased toonid) Kompositsioon- pildi ülesehitus, st. kuidas asjad pildil paiknevad, nt. tasakaalus kompositsioon (kõik asjad pildil mõjuvad ühetaoliselt, miski ei püüa teistest enam tähelepanu) Staatiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub liikumatuna, rahulikuna
kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriteks. Disain väljendub kõige tuntavamalt meid iga päev ümbritsevates füüsilistes esemetes – asjades, riietes, autodes, ka toidus ja tarbeesemetes, aga see on ainult väike, väljapaistev osa disaini potentsiaalist ja võimest meie ümbritsevat keskkonda paremaks, ilusamaks ja mugavamaks muutmisel. Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Trükiplaadi abil valmistatavat graafikat nimetatakse estampgraafikaks .
Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega
Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Kollaaž on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka
kirikutes ja kloostrites ning millele omistatakse imettegevat jõudu. Seepärast väga hinnatud ja pidev võitlus selle eest. Pilt 3. Reliikvialaegas Relikviaar väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Võib olla kasti, risti, majakese jne kujuline. Või omab selle säilitatava pühaku kehaosa vormi (käsi, pea, jalg jt). Tähtsam kunstipärand kirjakunst, illustratsioonid (usulise sisuga). Põhiliselt viljeleti seda kloostrites (mungad). Kloostrid tärkasid rooma riigi idaosas ja Lääne-Euroopasse levisid tänu Iirimaale. 7.-8. Saj oli Iirimaal kultuuriline õitseaeg ja klooster oli vaimse elu keskuseks. Pilt 4. Kloostri ideaalplaan. St. Galli klooster Sveitsis. Jumalasõna tähtsust rõhutati usulise sisuga käsikirjade kaunistamisega. Illustratsioonid
tingmärke nt.hieroglüüfe. Esimese numbrisüsteemi leiutasid sumerid.Numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Esimese mündi võttis kasutusele Lüüdia kuningas. Vanim seadustekogu,mis reguleeris kaubandust ja arvepidamist oli Babüloonia kuninga poolt kehtestatud seadustekogu-koodeks. Muistses Egiptuses võeti kasutusele papüürus,millele kirjutati pilliroost kepikestega. Kreekas sai kirjakunst alguse tänu raamatupidamisele,kauba ja selle liikumise ülesmärkimise vajadusele. Üheks pöördelisemaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos oli aga raha kasutuselevõtt. Juba muistses Roomas oli arenenud eelarveline raamatupidamine.Uuenduslikuks sammuks oli aastaeelarve,mis kordineeris finantsasutusi.Seda võib pidada esimeseks riigimajanduslikuks bilansiks. Muistses Hiinas esines raamatupidamine peamiselt riigiraamatupidamisena.Hiinas leiutati ka esimene arvelaud.
Jaapan Sintoismi, Budismi mõjutused. Hiina mõjud arhitektuuris (katuste põhiplaan on sarnane, ainult, et Jaapanis on need rohkem kaardus). Püstpalkidele toetuv massiivne katus. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. Tube eraldavad lükanduksed/liigutatavad vaheseinad, puudub mööbel, kasutatakse õlgmatte. Linnustel keerukad õued ja labürindid (Valge Haigru linnus). Skulptuur: Buddha kujud, peamiselt pronksist või värvitud puust (7.-8. saj). Kirjakunst: Hiinast õpitud, arendati suurema luksuse suunas (vabam, spontaansem ja mänglevam). Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega (haikudega). Maalikunst: mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed mis vihjavad loodusele. Väldib reeglipära ja sümmeetriat. Muinasjutuliselt mitmekesine. Rullformaadis maalingud, maalingud sirmidel, vaheseintel ja lükandustel.
siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras. 12. karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik
3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne. VI DISAIN e. tööstuskunst
Pärsia armee vallutab Mesopotaamia. Babüloonia riigi lõpp. EGIPTUS Samasus Mesopotaamiaga: sama kliima, kindel organiseerija, jõgi (Niilus). 3000 aastat eKr ühendati Alam- ja Ülem-Egiptus Erinevused: ehitusmaterjaliks kivi, usk hauatagusesse ellu, jumalate süsteem (asenenud mütoloogia). Jumalad: Ra (Amon-Ra) päikesejumal Osiris allmaailma valitseja Anubis saakali peaga (Osirise abistaja) Isis viljakus Thoth kirjakunst Sekhmet hävitus (emalõvi) Bastet kasside jumalanna Hathor muusika ja kunst (lehm) Sobek krokodill, sõi ära halvad hinged Vanemad jumalad on inimkehaga ja looma peaga, uuemad on üleni antropomorfsed. Vana Riik (püramiidid) Keskmine Riik Uus Riik Mastaba ühekordne, vaarao maeti maa alla. Astmimkpüramiid. Sile püramiid. Giza väli Cheops (143 m), Chefren, Mükerinos. Pärast püramiide hakatimatma kaljuhaudadesse. Ramses II (Abu Simbel).
• Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik • Anubis- allilma jumal, kes balsameerib surnuid (Inuku), kohtu teener, südame kaalumine • Sobek- viljakusejumal Peajumalad • Vana-Riik- Horos, Ra, Ptah • I vaheperiood- Atum • Keskmine riik Teokosmogoonilised süsteemid • heliopolise süsteem (looja Atum-Ra)
Sekkomaali puhul kasutatakse vesivärve kuival krohvipinnal. Sgrafiito puhul maalitakse mitu erinevat värvi kihti üksteise peale ja kraabitakse siis kujutis vastavat värvi kihini. Monumentaalkunsti hulka kuuluvad veel mosaiik (kujutis pannakse kokku eri värvi kivi vms. tükikestest ja vitraaz - klaasimaal. · Graafika- on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Trükiplaadi abil valmistatavat graafikat nimetatakse estampgraafikaks. Graafika jaguneb veel omakorda 8-ks alaliigiks. · Skulptuur- on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur teises
pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit
silmad otse, õlad otse ja jalad olid külgvaates. Pildid olid ilma varjudesta ja polnud ühelt värvilt teisele üleminekuid ka ruumiline kujutamine puudus. Inimsed ja teised asjad pandi lihtsalt ritta, kes oli tähtsam oli tehtud suuremalt ja kes vähem tähtis väiksemalt. Ma arvan seda, et kuna erinevad inimesed kujutasid maalidel inimesi kõiki ühes poosis, muudabki selle nii omapäraseks ja tähtsaks Egiptuse ajaloost. Ka kirjakunst oli egiptlastele tähtis, sest need inimesed kes kirjutada oskasid pääsesid kas kirjutajaseisusesse või preesterkonda. Egiptuses olid kirjamärkideks hieroglüüfid, mis tähistasid mõistet või siis olid hoopis kaashäälikute sümboliteks. Hieroglüüfide hulka kuulusid ka seletavad märgid ehk determinatiivid. Kirjutati papüürusetaimest tehtud paberitaolisele materialile - papüürusele. Hieroglüüfid maaliti sellele pintsliga
....... 3) Iga kirjand algab alati ......................................................... 4) Iga kirjand lõpeb alati ......................................................... 5) Jutustav kirjand annab edasi .................................................. 6) Arutlev kirjand väljendab ...................................................... 7) Kirjeldav kirjand ............................................................... Graafilised tekstid- joonistus-, joonestus- ja kirjakunst Elektroonilised tekstid- arvutis kirjutatud e publitseeritud tekstid Kirja kirjutamine · http://www.youtube.com/watch?v=LzQYHNJgsXU 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandite teemad Jutustavad 1. Suvine koolivaheaeg arutlev 2. Linn varahommikul 3. Meeldejääv matk · Kellega tahaksin 4. Minu esimesed "triibulised,, reisida 5. Viimane kinoskäik 6. Kõik läks teisiti
Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul? Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidavuse kandja. Millised kunstialad olid sel ajal esikohal? Reljeefkunsti kasutati näiteks sarkofaagidel. Kirikuriistu valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (näiteks kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentikat). Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Mida tead tollase Iirimaa kultuurist? 7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel?
värvusegakivim); hiina tarbekunsti iseloomustas puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus; hiina kalligraafias on heroglüüfid enamasti 4-nurksed, selged, korrapärastes ridades. Fakte: Draakon kole loom, lind; looduse ja kogu maailma ühtsuse sümbol; kehastab elujõuda ja võimu; Pagoodid monument, austusavaldus Buddhale; püstitati pühakusäilmete lähedale; kirjakunst kuulus ülemkihi harduse hulk. Jaapani kunst Tunnuseid: paks elegantne; väljavenitatud; maitsekas; stiilne; ühevärviline; vähe inimesi piltidel; paksud poosid; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja
- Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga. - Kirikuriistad valmistati väärismetallist ja kaunistati. - Tähtsaimad kirjakunst, illustratsioonid. - 7-8 saj oli Iirimaa kunsti õitseaeg. Kloostrid muutusid vaimse elu keskuseks, oli eeskujuks Lääne- Euroopale. - Kristlite käsikirjade illustreerimine rõhutas jumalasõna väärtust. Lisati sümboleid ingel, lõvi, härg, kotkas. - Inimeste kujutamine oli kohmetu. - Initsitaali rõhutati.
polnud esimene riik Frangi riik- valitseb Merovingide dünastia (Merovech). Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja. Kunst: kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas
õhulisust.Loobuti sümmeetriataotlusest.Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed. Maalikunst: Tubade vaheseintel ja lükandustel maastikupildid või loodusmotiivid. Otstest puupulkadega varustatud paberirullidel, vertikaalselt rippuv rull kakemono, põikrull makimono. Zeni mõju: peamiselt tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid musta tussi. Kirjakunst Arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed). Levis vabam, zeni mõjul spontaansem ja mänglevam ilukiri. Kirjakunsti visuaalse ilu jaapani kalligraafiast Keraamika lihtsa elegantse vormiga. Soigunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. Näit. värvitud puust hirmuäratavad maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Külmrelvad tarbekunsti suursaavutus, kasutasid samuraid.
Endise Rooma impeeriumi aladele tekkinud germaani hõimude riikidest sai tähtsaimaks Frangi riik. Seda juhtis Merovingide dünastia, mis andis nime kogu ajastule.(5-8saj) Pärisid rooma kunstitraditsiooni ja lisasid enda rahva kunsti elemente. Oskused olid tagasihoidlikud. Ehitistest on tuntuim ida-gootide kuninga Teoderichi mausoleum Ravennas(Itaalias) 6.saj. ainus kuppel ehitis. Käsitöös oli tähtsaim kiriku tarvete kunstipärane valmistamine. Merovingide tähtsaim kunsti varamu on kirjakunst. Säilinud on pärgamendist käsikirjad kalligraafilises kirjas ja illustratsioonidega. Teoste sisu oli usuline ja need valmisid peamiselt Iiri ja Inglismaa kloostrites. Terve lehekülg kaeti pael ornamentidega, millesse põimiti mõni kristlik sümbol. Eriline tähendus oli lehekülje esimesel tähel e initsiaalil, mis võis kaunistusena täita suure osa leheküljest. Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat.
Keraamika Sõdivate Riikide Periood 476-221 eKr I keisri ehk Qin Shi Huang'I haud Xianyangi (Xi'a) lähedal Qin dün. 221-206 eKr Terrakota-põletatud savi Han dünasriate ajal on hauakambrite seined maalitud. Hobuseid jalutamas (maal, taust värvimata, dusimaal, Hiinas pani iga omanik maalile oma pitseri) Galopeeriv hobune (Han dün.) Skulptuur/tarbekunst, lamp Skulptuur/tarbekunst, karukujuline matihoidja Kalligraafia-kirjakunst Budismi temple, Valge hobuse temple 68 pKr (värav, katuseserval kujud) Pagood-tornehitis, kus on alati paaritu arv astmeid Kilpkonn on elutarkuse sümbol. Mesoameerika 1500 eKr-1557 pKr Olmeegid 1500-400 eKr Olmeekide linna La Venta joonis Hiiglaslikud pead, La venta linna lähedalt 950 eKr (mongoliidse rassi tunnused ja lopsakad huuled, võivad olla surnud valitsejate portreed) Kunst on loodulähedane, kujutatakse väga palju jaaguariks muutumist.
sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu. 17.sajandil hakkab vene kunsti mõjutama lääne-euroopa looduslähedane kunst. Merovingide kunst 5-7 saj olid merovingid frangi riigi valitsejad. arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10-nurkne ja pealt kupliga. Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad). Merovingide ajastu tähtsaim pärand on käsikirjad, millest areneb välja kirjakunst ja illustratsioonid. Kasutatakse initsiaale-suur esitäht, neid kaunistati paljude ornamentidega. inimeste kujutamine oli kohmkas. iiri kunsti õitseaeg- st.patrick! Karolingide kunst Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel
vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus. Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on
-8. saj. eKr. Arhailine ajastu 7.-6. saj. e.Kr. Klassikaline ajastu 5.-4. saj. eKr. Hellenistlik ajastu: I periood 338-146.a. eKr. II periood 146 - 30 a.e.Kr III periood 30a. eKr - 395 a.e.Kr. Homerose ehk pimeajastul iseloomustab, et oli kirjakunst olematu, Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel.
9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka siira usulise harduse ja jõulise ilmekusega. Neil kujutaud inimeste näo väljendavat uut tüüpi, antiikajale võõrast hingelaadi. MEROVINGIDE KUNST Merovingid on 5. - 7. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa ja Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaagu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik ja muidugi on käsikirjad usulise sisuga. Neid kirjutati ja kaunitati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Lääne-Euroopas hakkasid nad levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule. 7. ja 8.sajand olid Iirima kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased pole kunagi olnud Rooma riigi alluvuses. 5. sajandil Iirimaale tulnud ristiusu
loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja mõnitamissvabadust, vahel ka koos nimega, oluline osa agoonil (sõnasõda), publik asjatundlik, elas kaasa · Kirjakunst ja kõne- kirjutusviis vasakult paremale, retoorika e kõnekunst, tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga,
tarbeesemed. Inglismaa. U. 698-700. Tähtis oli kirikuriistade(relikviaasid ehk reliikviate säilitamine; anumad.ristid, vaagand) valmistamine ja kaunistamine(kärgsulatusega email, paelornamentika). Valmistati väärismetallist. Tähtsaim kunstipärand – käsikirjad s.o. kirjakunst (initsiaalid ehk kaunistatud suur tähed nt G.M) ja illustratsioonid Reljeefid peaaegu tasapinnalised ; kujutati geomeetrilist abstraktset dekoori(pinnakaunistus) Muiredachi rist iirimaal. Keldi.
Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst
Kaukaasia.8.saj tungiti Pürenee ps, nad peataks Frangi kuningas Karl Martell. Kalifaadi edu põhjusteks oli arvukus, usk ja püha sõda, hobused, relvad. Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia). Kalifaadi valitsemine: kaliif- riigi- ja usujuht. Vesiir- peaminister, emiirid- provintside juhid. Kaliifipalee ja õukond Damaskuses (väga luksuslik) 7-8.s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid, õpetlased, muusikud, kunstnikud, tantsijad, levisid aia- ja kirjakunst. Kõrgaeg oli 9.s, lagunes emiraatideks. Suuremad linnad-Kairo, Tunis, Toledo,Cordoba, Jerusalemm, Damaskus. Peateel paiknesid karavanseriad, peatus paigad. Kaubeldi siidi, portselani, paberi, lõhnaainete, vürtside, terase, vaipade ja vääriskividega. Araablaste kultuurisaavutused: araabia tähestik 4.s (28 konsonanti) loodi kreeka tähestiku alusel; grammatika. Tekstid papüürusel/pärgamendil/paberil. Kalligraafia- ilukiri, enim kaunistati esitähti
Tähtsaim hipodroom Circus Maximus asus keisrilossi kõrval. Võistlesid eri värvustes võiskonnad: pikalt sirgelt tuli teha ohtlik tagaspööre, tavaliselt 7 sirget ( 4 km ). Nii gladiaatorid kui kaarikujuhid olid orjad, kes võidu korral hulga raha võisid teenida. Mõõgavõitlust gladiaatorite vahel, või ka metsloomaga, peeti ringi/ovaalikujulisel areenil, tuntuim on Colosseum. Korraldati ka rühmade võitlusi ning merelahinguid. Mõnele orjast gladiaatoile anti edukuse eest vabadus. KIRJAKUNST JA KULTUUR Rooma varajasest kultuurist pole teada midagi, tõeline kirjandus kujunes kreeklaste baasil 3. saj-st eKr. Algselt piirduti kreeka kirjutiste tõlkimise ning mugundamisega. Ka teatri ning kõnekunsti alal on kreeka mõjutused suured, kuid siiski loodi toeseid, mis on hilisemat euroopa kultuuri mõjutanud. Selgelt jäädi kreeklastele alla teoreetilistes tedustes ja filosoofias, kuna neil puudus huvi teooriate edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad neist leida elu- ja
ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad). Neid valmistati tihti väärismetallist. Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste. § 27. Karolingide kunst. 751.aastal sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid neist pole meieni midagi säilinud
9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7. Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa. Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
Riigi raha, kuld ja muu riigivara Esimesed teadaolevad inventuurid Üleminek savitahvlitelt papüürusele Puudujääkide korvamine Punase storno idee 4. Vana-Kreeka Kaks arvutussüsteemi Varaseim tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse nimetuse esimene täht 1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number Arvepidamine teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil Ei väärtustatud kulda ja hõbedat Kirjakunst sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine 8. sajand e.m.a tekkisid esimesed antiiksed pangad (pantimine, hoiustamine, laenamine). Intressimäärad kõrged 5. sajand e.m.a oli Ateena muutumas laenuandjate, finantseerijate ja pankade keskuseks. Osati koostada alg- ja lõppbilanssi, sisse- ja väljamineku arvestus, inventuurid ja aruanded perioodilised. 5. Lüüdia Esimesed metall mündid 7. sajand e.m.a Lõppes väärismetalli kaalumine
Keskus Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse indoeuroopa keeli, kasutusel lineaarkiri A, ei osata tänapäeval lugeda. Minoilise kultuuri tõrjus välja Mükeene kultuur (Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö "kangelaste ajastu", kus toimusid paljud müütilised sündmused (Oidipuse lugu, Trooja sõda). Protokreeka keel, kasutusel lineaarkiri B, on tänapäevaks desifreeritud.Sõjakad dooria hõimud hävitavad Mükeene kultuuri 12. saj eKr, kirjakunst unustati paarisajaks aastaks (kreeka tähestik ~ 8.9. saj). 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles,
10. saj. laevakujutiste ja ruunikividega. Haudadest on leitud igapäevaseid esemeid, saane, vankreid, vaipu, puukujusid jpm., mida kaunistavad paelornamentika, draakonid ja ruunikiri. Germaani hõimud moodustasid Merovingide dünastia juhtimisel 5.7. saj. Frangi riigi. Merovingidele oli tähtis ristiusk, ehitati palju kirikuid, osavad käsitöölised valmistasid kauneid kirikuriistu, keraamikat ja klaasist esemeid. Kunstipärandist nimekaimad on kirjakunst ja raamatuillustratsioonid. Kloostrites valmisid käsikirjalised pühakirja tekstid, kus iga lehekülje algustäht oli võimsa dekooriga initsiaal, mis ulatus peaaegu üle lehekülje. Karolingid, kes said nime Karl suure järgi, võtsid eeskuju Rooma riigist ja nende ajastu kestis 8. 9. sajandini. Kirikud olid ehitatud basiilika ja tsentraalehitistena. Ehitati kivihooneid: losse ja kloostreid koos hulga abihoonetega. Kloostrites tehti kõiki vajalikke töid ja kirjutati
metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust
annaabi.ee 
