· Cicero o tegeles vabariigi viimastel kümnetel o pärines ratsanikuseisusest o saavutas edu hiilgavate kohtukõnedega o oma vaadetelt oli senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja o see viis ta kokku Caesari hiljema ka Octavianusega ja Antoniusega · kelle käsul ta lõpuks tapeti o suur osa tema kõnedest on kirjakujul säilinud tänini o paistis silma oma meelekasutusega o eristas kolme kõnestiili madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks keskmine stiil kuulajatele naudingu pakkumiseks kõrgem stiil kuulajate innustamiseks o temast on säilinud ka väga palju erakirju, mis annavad väga hästi edasi vabariigi viimaste caastakümnete olusid
vahelist vastuolu kehtiva tavaõiguse üle Vabariigi perioodil. Patriitslikud magistraadid olevat plebeide sõnul õiguse rakendamisel kuritarvitanud tavasid kui suulisi õigusallikaid nende kohaldamisel ja tõlgendamisel. 462. aastal e.Kr. nõudis plebeide tribuun Terentilius Arsa, et sel ajal kehtinud õigus fikseeritaks kirjutatud kujul. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid seadust kirjakujul välja andma. 3 Selleks saadeti kolmeliikmeline komisjon Kreekasse seadustega tutvuma ning 451. aastal e.Kr. valiti kümneliikmeline komisjon, kes seadused kirja pani. Mõne aasta möödudes koostas komisjon esialgu 10 tahvli seaduse teksti, millega plebeid rahul ei olnud ning hiljem lisati veel kaks tahvlit. 4 1.2. Vaidlused seadustiku olemasolu üle Peale 12 tahvli seaduse koostamist on hiljem selle tekkimise loo vastu vaieldud. On uurijaid, kes peavad seda 4. 3. sajandi e.Kr
Võrumaal, kus murdekeeles valitseb u, ja Ida-Võrumaa o-lisel alal Palometsa kõrval ka Külaoru, Võõpsu. Võru Instituut soovis, et ajaloolise Võrumaa piires kirjutataks kohanimed Eesti põhikaardile vastavalt paikkondlikus võru keeles enamlevinud hääldusele. Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjon aktsepteeris seda kava mööndusega, et ametlikult määratud kohanimed (külanimed, vooluvete nimed) peavad kaardil olema ametlikul kirjakujul ja häälduspärane murdekuju võib olla antud sulgudes. Ametlikult määramata kohanimede (mitteametlikud külad ja loodusnimed) osas lubati piirduda ainult murdelisele originaalhääldusele vastava kirjapildiga. Sellest otsusest ajendatult andis Emakeele Selts välja soovitused (Päll 1997), kuidas kohanimede võrupärast hääldust kirjapildis edasi anda. Võru Instituut nõustus üldiselt nende soovitustega, kuid taotles
muster. seletab m¨arki kui kirjapintsliga joonte t~ ombamist . Mizugami [ 84, lk.290] ja Shirakawa [ 94, lk.632] annavad m¨argi¨ uhendi t¨ahenduseks `suunal u ¨lalt alla u ¨htlase paksusega joonte t~ombamine'. Vana u ¨markiri p~ohines zhou (Large-seal script) kirjakujul, mille tekkest on mitmeid ¨ legende. Uldlevinud on arvamus, nagu tuleks m¨arkide nimi Zhou d¨ unastia aegse kroonikakirjutaja Taishi Zhou () j¨ argi, aga nagu Mizugami [ 84, lk.291] ja Shirakawa 186 [ 94, lk.596] osutavad pole m¨ark siiski mitte isikunime t¨ahenduses,