on võimalik uuendada korraliku teadustöö kaudu heebreakeelse ja kreekakeelse piibli uurimisega. 1516. aastal ilmus Erasmuselt kreeka keelne Uus Testament koos uue ladinakeelse tõlkega. Uudne ja sisuliselt täpsustatud tõlge muutis Uue Testamendi mõistmist, andis toonastele teoloogidele jumalasõna tõlgendamises uusi impulsse. Ka noore teoloogiaprofessori Lutheri mõtlemisi ja arusaamisi pidi uus tõlge tugevalt suunama. Kui näiteks Vulgata ladinakeelses tõlkes oli Mt 4:17 kirjakohta tõlgitud "tehke või sooritage meeleparandus", siis Erasmuse tõlke vaste oli "kahetsege". ,,Vulgata näis viitavat välisele tegevusele, Erasmus aga väitis, et tegemist on sisemise psühholoogilise hoiakuga. See ja paljud teised kohad [...] osutasid Lutherile veenvalt seda, et skolastiline teoloogia oli rajatud tõlke vigadele." (Saard 2005: 203). Oma satiirilistes kirjutistes kritiseeris ta kirikulikke
kõige enam abi vaja oli. Sajanditepikkune antisemitism nõudis oma osa eri maades. Sõjakuritegude protsessi ajal 1958. aastal küsiti endise Leedu ministri käest, miks ta vaikis hoolimata kohutavatest mahalaskmistest, mille pealtnägijaks ta oli. Ta vastas, et tema uskumust mööda täitus sellega juutide jaoks pühakirjas sisalduv salm: "Tema veri tulgu meie ja meie laste peale." Kohutav, et seda Piibli kirjakohta kasutati niisuguste kalkide tegude õigustamiseks ja et seda väljendasid ka teiste maade kristlased. Kui paavsti suursaadikul paluti sekkuda juutide küüditamisse Slovakkiast Auschwitzi ja hoolida juudi laste süütust verest, vastas viimane: "Mitte kuskil maailmas ei ole olemas juudi laste süütut verd. Igasuguses juudi veres on süüd. Te peate surema. See on karistus, mis on teid selle patu [ristilöömise] tõttu oodanud." 21
annaabi.ee 
