Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
omakeelset õpikut. Harivat rolli täitsid mitmesugused ajalehtede lisad ning tärkavad
üldteaduslikud ja aineajakirjad. Ajal, mil emakeel oli koolist välja tõrjutud ja
rahvusliku liikumise sümboliks saanud Aleksandrikool venekeelse linnakoolina avati,
jätkasid ajalehed kangekaelselt emakeele väärtustamist. Jakob Hurda algatus
rahvaluule kogumise suuraktsiooniks 1888, mida ta juhtis ajalehtede kaudu, leidis aset
venestusaja tipul, niisamuti kogus vanavara Ado Grenzstein, kelle kirjakogud on
Kirjandusmuuseumi kultuuriloo arhiivis tänuväärseks allikas. Tema andis oma kogu
täienemisest aru Oleviku veergudel.
Nii oli kirjaoskaja eestlase jaoks ajalehest saanud avalik foorum, kus sai oma mõtteid
teistega jagada ja arutada. Eestlaste tüüpiliseks vaimse eneseavalduse vormiks sai
sõnumite saatmine ajalehtedele. Osalemine avalikkuses küll mitmeti piiratult oli
saanud loomulikuks. Eesti üldsus huvitus rahvuskultuurilistest üritustest, mille
annaabi.ee 
