ja mõjutab töötajate tegevust. See on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotessi suhtlemise kaudu. Juhtimine seevastu seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juhtimine juhindub eelkõige plaanide täitmisest. Juba kirjakeeleski kõlab sõna ,,juhtimine" rangemalt kui ,,eestvedamine". Nii on ka nende stiilid. Juhtimine tähendab, et kõik käsud tulevad juhtide poolt ning alluvate ülesanne on töö tehtud saada nende käskude kaudu. Siiski, ka juhtimisel on oma leebemad stiilid. Nagu näiteks selgitamine, kus juht küll määrab eesmärgid, kuid kaasab töötajad otsustamisse ja koos otsustatakse, kuidas on parim viis plaanid täide viia. Samuti nagu osalev juhtimine, kus juht seab eesmärgid koos töötajatega, kuid
6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks Murdepalad avaldatakse võimalikult lihtsas kirjaviisis, et murdekõneleja jutuvestmist saaks ka tekstina hõlpsasti jälgida. Eesti kirjakeele ortograafiast tuntud vahenditele on tulnud lisada järgmised märgid: ` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku, `aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka). ´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt sal, tah· `tahtis'). i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt naikka `nakkisid, puupulki, varnu'). ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima'). ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad `lõngad', kiad `kingad').
annaabi.ee 
