Kirjakeel mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Kirjakeeles o - lõpulistel täishäälikuühenditel on kalduvus esineda u-lõpulistena, nt loojatauline, jaule ~ jäule ‘jaole’, kautasid; tõutand ‘tõotanud’, teu ‘teo’; a-lõpulistel täishäälikuühenditel aga ei madaldu esimene osis, nt rida : rias, pia ‘ma pean’, tuast ‘toast’; e-lõpuline diftong võib muutuda pikaks täishäälikuks, nt öölus ‘õelus, kurivaim’, öölnud ‘öelnud’, jögi : jöö ‘jõe’; nää ‘ma näen’, päävaga ‘päevaga’, süsi : söö.

Saare murre

Kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal.

Referaat Armeenia ja Kreeka keeled

Kirjakeeles - seni oli eesti keelt kirja panudd ladina ja saksa eeskuju järgi, nüüd aga Ahrens (lähtudes suuresti soome eeskujus) väitis, et tuleb lähtuda rahavkeeelest endist, mitte painutada seda saksa grammatika malldie järgi.

Eesti uusaeg

Kirjakeele ajalugu - on üks lingvistika uurimisvaldkondi, mille objektiks on kirjutatud (nii trükitud kui ka käsikirjalised) tekstid ning kirjakeele kujunemist ja korraldamist puudutavate seisukohtade uurimine.

Nimetu

Kirjakeel – keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju

Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse

Kirjakeel on üliraske. Vaarao – tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille • Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal.

Vana-Egiptus

Kirjakeel on olnud väga murreterohke, jaotatakse kolmeks põhimurdeks(põhja-,lõunaeesti ning kirderanniku). Ühtse kirjakeele kujunemisele aitas kaasa piibli tõlkimine ja ilmumine.

Eesti keele lugu kokkuvõtlik

Kirjakeeleks kirde - Itaalias (Goldoni) - “Sitsiilia-Apuulia” variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant.

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015

Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljude inimeste – kirikuõpetajate, keeleteadlaste, kirjanike ja teiste haritlaste sihipärase keelekorraludse tulemusel.

Eesti keele murded

Kirjakeel on palju laienenud hiina kirjavormidelt ning kasutab neid väljendamaks nii jaapanikeelseid originallsõnu kui ka jaapani keelde laenatud sõnu.

Nimetu

Kirjakeeles on Lego klotsid (lahku, esimene sõna suure tähega). Õige on kirjutada kohanimeline täiend suure tähega: Rootsi punane, Rootsi laud, Rootsi

Suur-väike algustäht

Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid.

Kuidas mõista araablasi

Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit.

Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas

Kirjakeele kujundamisel on seltsi otsustel suurem kaal kui üksikisiku ettepanekutel, seepärast viis ta oma mõtted seltsi koosoleku ette.

Eesti kirjakeele ajalugu

Kirjakeele kasutusvaldkonnad on mitmekesistunud: tekkinud on kirjaliku vestluse keel, mis on sulam suulisest ja kirjalikust keelekujust.

Eesti keele konttrolltöö konspekt

Kirjakeel on pandud paika Firenze murde alusel geniaalsete kirjanike poolt nagu Dante, Petrarca ja Boccaccio.

Itaalia keel

Kirjakeeles on üsna palju laene (~ 200? tüve). Kaasa on aidanud ka muud ühiskondlikud-poliitilised muutused.

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Kirjakeel on keelekuju, mis kuulub kogu eesti rahvusele ning mida on teadlikult ja sihipäraselt arendatud.

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

Kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile.

Volga keeled

Kirjakeel on ühtlustatud keelevorm, millel on kõige enam ühisjooni põhjaeesti keskmurdega.

Eesti kultuurilugu

Kirjakeel - vähemalt 4000 keelel maailmas ligi 7000 elava keele hulgas ei ole kirjakeelt.

Keeleteaduse alused

Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav.

Keel kui kapital

Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides

Liivi keel

Kirjakeel on suur väärtus: a) selgelt ja ühemõtteliselt suhtlemine.

11 klassi tasemetöö

Kirjakeel – riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm

Murded ning kõnekäänded/tähendused

Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega.

Suur-väike algustäht

Kirjakeel – keele üldrahvalikult kasutatav kuju.

Kirjanduse mõisted A-Z

Kirjakeel – kirikuslaavi ehk vana slaavi keel.

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kirjakeel on see kus sa ei kasuta slängi.

Slängi- ja kirjakeel

Kirjakeeles on piibel väikese algustähega.

Algustähe ortograafia

Kirjakeelt – põhjaeesti ja lõunaeesti.

Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri

Kirjakeel on kultuurne, linlik, haritud.

Kõnekeel

Kirjakeel on mahlakas regivärsis.

Kalevipoeg 2.0 arvustus

-1

Kirjakeel on muutunud õppevormide keskseks osaks. Kirjakeelekultuur on seni kõige murrangulisem muutus viisi, kuidas me arendame ja taasloome teadmisi, arusaamu ning oskusi.

Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

augsburgi usurahu – Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti