Atlase esimene osa, milles oli üldine kaart ja 14 regionaalset kaarti, sai valmis ning anti välja 1734.aastal. Väidetavalt on tegemist Vene impeeriumi esimese üldkaardiga, mis koostatud teaduslikel alustel. Kaardil on ära märgitud riikide, kubermangude ja provintside piirid, asustatud punktid, tähtsamad teed, rahvaste elupaigad ja Suur Hiina müür. Kaarti kaunistavad erinevad joonistused, millel kujutatakse Vene riigi sümboolikat, stseene igapäevaelust ja antiikmütoloogiast. Kuna Kirillovi kaart avaldati esmakordselt 1730. aastatel, siis oli sellel ka pühendus valitsevale keisrinnale Anna Ivanovnale (võimul 1730 1740). 1 I. K. Kirillov vene riigitegelane, geograaf ja kartograaf. 1707. või 1708. aastal lõpetas Moskva navigatsioonikooli. 1720. aastal juhatas teaduslikke töid, mille eesmärgiks oli Vene impeeriumi maakaartide koostamine. 1727. aastal koostas Kirillov esimese Venemaa süstemaatilise majanduslik-geograafilise
ka tegema. Mitte sellepärast, et nad keerulised asjad oleksid, vaid sellepärast, et oma luuletöös pole mul kunagi tulnud nende viguritega tegemist teha."("Kuidas teha värsse" 1926). Mihhail Lotman aga arutleb, et tsitaadi esimene pool on ilmselge pettus: "Iga gümnaasiumiõpilane pidi teadma mis on jamb ja trohheus, pealegi teeb Majakovski sellessamas artiklis vanade värsimõõtude väsimusest kõneldes suurepäraselt vahet Z.Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust? Raha, näh, laual. Mina jõlkusin. Polnud mul koduteed. Sihtisin silme kahest rauast. Teil on õhtuks hea haisuga frakk ju. Hinge saate naise peal rahule aeleda. Mind aga Moskva kaisutas rakku oma Sadovaja saja kaenlaga. Armunuis ühtse kellana vagusi tiksub tukseteks
annaabi.ee 
