arvati, et keele parimad näited on säilinud just rahvaluules. Harrastati eestikeelset juhuluulet. Loodi eestikeelseid laule. Küsimused lk 32 1) Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? V: Tänu hernhuutlastele sai muusikahariduse laiem levik võimalikuks. 2) Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. V: Paar aastat pärast Laiuse esimese laulukoori asutamist oskasid kihelkonnakooli õpilased laulda 42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali. 1828. aastal tegutses Laiusel juba suur heatasemeline meeskoor, mille tuumiku moodustasid kihelkonnakooli õpilased. 19. sajandi 40. aastail lauldi Laiuse kihelkonna külakoolides kirikulaule juba nootide järgi, millest võib järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist tähelepanu
lauldi neljahäälseid laule · 1814 a. Eesti Koolmeistrite Kool õpetati muusikat kui vajalikku ainet · Rosenplänter vajalik kasutada koolis klaverit, õpik ,,Öppeks kuidas klawwerit mängida", neljahäälse matuselaulu rajaja · Laiuse kihelkonnakool avati 1822 a., valmistas ette külakooliõpetajaid, olulisel kohal muusika · 1823 a. Laiuse esimene laulukoor (42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali) · 1828 a. heatasemeline meeskoor Laiusel, oli moodustatud kihelkonnakooli õpilastest, lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40. aastail lauldi Laiuse külakoolides kirikulaule noodi järgi (noodilugemisoskus) · Nieländer viis kooride kuulsuse kihelkonnast kaugemale · Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool