Ateismist Eestis
sotsiaaldemokraadid ja hakkasid seda kasutama.
Ajaloolise tausta huvides märgitagu ära ka XIX sajandi 60ndatel aastatel
toimunud rahvusliku ärkamisega seotud, nähtavasti paratamatu “härraskiriku”-
vastane reaktsioon (esindajatest nt. Kreutzwald, Jakobson, Faehlmann), see jäi
aga valdavalt haritlaste, formeeruva intelligentsi piiridesse ja laiemat kõlapinda ei
saavutanud. Kirikuvastasusest kui ateismist lähtuvast ideoloogiast ei ole siinkohal
kindlasti mõtet rääkida. Kirikuvastasuses mängisid kindlasti rolli ka
ärkamisaegsete juhtfiguuride omavahelised vastuolud (Hurt-Jakobson). Neist
tendentsidest tulenevalt esineb XIX sajandi II poole eesti kirjanike teostes
kirikuvastaseid elemente, nt Vilde, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald.
XX sajandi alguses jätkus sekulariseerumine. Linnastumisega seoses toimusid
suured sotsiaalsed murrangud ning inimesed eraldusid seetõttu (kodu)kirikust.
Linna kolinud inimesed leidsid tihtipeale tööd suurettevõtetes, need olid aga