suutis kirik luua rahvusvahelisi kontakte, kui peapiiskop 1955. aastal pääses esimest korda välismaale (Soome ja Inglismaale) ning 1960. aastate alguses sai Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust Kirikute Maailmanõukogu ning Luterliku Maailmaliidu liige. Nõukogude Liidu ususeadused jõustusid ka Nõukogude Eestis ja kirikuelu jälgis Ministrite Nõukogu juures asuv usuasjade volinik. Kommunistlik partei tegi aktiivset kirikuvastast kampaaniat, tugevdades ateistlikku kasvatustööd ja püüdes krisdikke pühi ning riitusi asendada ilmalike pidustuste ja sündmustega. Kirik aga pidas jumalateenistusel meeles riiklikke tähtpäevi, isegi Stalini 70. sünnipäeva 1949. aastal. Kirikuvastascs kampaanias saavutas riigivõim edu, sest inimesed võõrandasid kirikust. 1957-1958 kahanes vastsündinute ristimine 58,8 protsendilt 12,5 protsendile ja kiriklike laulatuste arv 29,8
vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj. Euroopas. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraažides hakati välja andma maarahvakalendreid (1.masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi – “ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..” (I eesti keelse ajakirja ”Lühhike öppetus” väljaandja) Uurib eesti keelt ja rahvast (Arutluseks, missugune on keskmise eestlase iseloom?) Nimetab
annaabi.ee 
