õigeaegselt. Neile pandi rinda hõbedane juubelipeo märk, pasunamängijad said kullavärvi märgid. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peokorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas peotalitajate peamees Põltsam osalejaid seadma pidulikku rongkäiku, mille järjestus oli varasemalt loosi teel kindlaks määratud. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimaja eest. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu kirikuvaremete kõrval asuvale platsile kus pidi toimuma pidulik jumalateenistus. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Toomemäel rongkäiku juba oodati. Rahvas oli kirjus rahvariietuses maaliliselt aset võtnud Toomemäe põhjapoolsel nõlval. Kell 10 jõudis rongkkäik peoplatsile. Laulupeo avatseeniks oli paik hästi valitud ajaloolise Tartu südames. Väljaku lõunapoolsesse otsa kõrgete lehismändide
munch c.d.friedrich madonna 1894(kunstihalle, hamburg) 1774-1840 1863-1944 rändaja udumere kohal(kunstihalle) tuntuim norra kunstnik. Esindab sümbolismi, kes ta oli romantismi eelkäija, lõi oivalisi mere ja kujutavad väljamõeldudasju ja olukordi. Sündis maastikuvaateid, mida täiendas salapäraste samal ajal kui juugendstiil. Ka neid kirikuvaremete, laevapurjede. Tema ees olevad iseloomustavad sujuvaaad jooned ja väline puud meenutavad tormist merd. dekoratiivsus.ta kuulsaimad teosed on madonna ja karje( mõlemad rööviti kolm aastat tagasi oslo rahvusmuuseumist).mitte inimene ise, vaid tede saatvad surm, haigus, üksindus need on munchi kangelased Paul cezanne 1839-1906
korraldajaile koori äratundmiseks ning leidmiseks. Lippudele soovitati peale kohanime kirjutada veel midagi poeetilist,näit. laulujumal Vanemuise nimi. Tormale soovitati Kalevit, teistele pseudomütoloogilist Sulevit, Olevit, Lindat, mis pidi tõstma rahvuslikku vaimu. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimajast Tähe tänavas. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu, kus kirikuvaremete kõrval platsil pidi toimuma pidulik jumalateenistus. Maarja kiriku juures peatuti ja lauldi koraali. Rongkäiguga koos hakkas linnarahvas vähehaaval Toomeoru poole liikuma. Laulupeo avamine Toomeorus Nüüd voogas eesti maarahva võimas rongkäik läbi ülikoolilinna tänavate, kus mõne peo või tähtpäeva puhul tavaliselt nähti liikumas vaid saksa seltside või üliõpilaskorporatsioonide väheldasi gruppe