kaheks jagunemine, kus paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist kirikuvande alla, ning sellega kaasnevalt heitsid kristlaste hulgast välja. See leidis aset 1054. aastal. 4. Mis oli 11.sajandil puhkenud investituuritüli tulemus? Saksa-Rooma keiser nõustus sellega, et piiskoppide ametissemääramine jääb paavsti pädevusse. 5. Mida tähendab Canossas käik? Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8
patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu
Alates 1059 aastast saavutati, et paavste hakkasid ametisse valima Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud – kardinalid. Aastal 1077 puhkes Püha Rooma keisri Heinrich IV (valitses 1056 – 1106) ja paavst Gregorius VII (1073 – 1085) nn investituuritüli, mille põhjuseks oli keisri soov oma valdustes ise piiskoppe ametisse määrata. Paavst pani keisri kirikuvande alla ning viimane oli sunnitud Gregorius VII käest Canossa lossis andestust ja kirikuvandest vabastamist paluma. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle juhi autoriteeti suurendasid ristisõjad, inkvisitsiooni loomine, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude rajamine. Osa Euroopa ilmalikest valitsejatest (n Inglise kuningas Richard I Lõvisüda) andis paavstile isegi vasallivande. Paavstide mõju hakkas langema alates 14.sajandist. Sellele aitasid kaasa
hariduseks Ladina haridust, ainsaks impteeriumiks Roomat. INVESTUURITÜLI: Rooma paavstide ja Euroopa valitsejate vaheline võitlus. 11.-12. Sajandil piiskoppide ja abtide ametisse määramise õiguse- investuuri- pärast. Algas 1075, kui kirikukogu paavst Gregorius VII juhtimisel kuulutas ilmalike valitsejate investuuriõiguse kehtetuks .1076 heitis paavst Heinrich IV kirikust välja, mille peale Saksa hertsogid otsustasid, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse. 1077. Aasta jaanuaris seisis Heinrich IV kolm päeva lumes Canossa paavsti residentsi ees ning paavst andis alle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt 1980 pani paavst Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich kelle käes oli sõjaline võim, lasi valida vastupaavstiks Clemens III. Heinrich V ajal toimus taas kirkust välja heitmised ja vastupaavstide määramised. Investuuritüli lõpetas Wormsi konkoraadiga 1122. Tagajärg oli
Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel. Paavst nõudis õigust Saksa piiskoppi ametisse nimetada. Kuninga ametnikke nimetab paavst. Heinrich IV lasi kokku kutsuda Saksa keisrisriigi sinodi ja lasi paavsti tagandada. Paavst surbendeeris ehk tagandas keisri ja piiskopid, Heinrich IV kirikuvande alla ja ta alluvad vabastati vandest. Vürstid kohustasid kuningat ühe aasta jooksul kirikuvande alt vabanema. Kuningas tuli Kanossa linnuse alla patukahetsejana, paavst andis järgi ja vabastas kirikuvandest. Kanossas käik avalik allaandmise retk. Heinrivh IV taastas võimu ja lasi oma pooldajatel seada vastupaavsti. Läks Rooma ja alsi vastupaavstil end keisriks kroonida, Gregorius vangi. Lõuna Itaalias tulid abiväed, kes paavsti vabastasid ent rüüstasid Rooma ja selle eest saadeti Gregorius pagendusse. 1122 Wormsi konkordiaat kompromiss, vaimulikud valivad piiskopid keisri juursolekul (vaimulike investituut) ja peale seda jagas keiser neile maid (ilmalik investituut)
Paavst Gregorius VII (1073-1085) nõudis, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnustaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim. Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst. Sündmustik: Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja. Okt 1076 Saksa hertsogid otsustavad, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse 15.-28. jaanuar 1077 Heinrich IV seisis kolm päeva lumes Canossas paavsti residentsi ees paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt. 1080 Gregorius VII paneb Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich laseb valida vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida. 1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia
Paavst ähvardas kuningat aga tagandada 1076. a lasi aga Heinrich saksa piiskoppidel paavsti tagandada. Gregorius suspendeeris need piiskopid, pani Heinrichi kirikuvande alla ja vabastas ta alamad vandest. Ekskommunitseeritud isik ei saa osa kiriklikust tseremoniaalist ja on määratud hukatusse. Interdikti all oleval inimesel on keeld pidada jumalateenistusi või neil osaleda. Keiser rändas Canossasse, kus ta esines patukahetsejana Gregorius pidi ta kirikuvandest vabastama. Mõne aastaga taastas Heinrich enda võimu ja määras ametisse vastupaavsti. Kui paavst keisri uuesti vande alla pani, marssis Heinrich Rooma, vangistas paavsti ja sai keisriks. Normannid vabastasid Gregoriuse, aga rüüstasid Rooma, nii et paavst pidi põgenema linnakodanike viha eest. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat piiskopid valitakse vaimulike poolt keisri juuresolekul ilma vägivalda kasutamata, mille järel annab keiser neile üle maad piiskop on seega ka ilmalik
annaabi.ee 
