Nõukogude Eesti külma sõja ajal
NSVs. Tõi välja, et Usuelu administreerimisega tegeles Usuasjade Nõukogu Moskvas, mida
liiduvabariikides esindasid volinikud, kes tegelesid kontrollimise, usuühingute regiseerimisega,
kogusid ja analüüsisid infot, sulgesid kogudusi, kontrollisid vaimulike personalipoliitikat,
lahendasid kaebusi, nad olid riigi ja kiriku vahendajad. Kontroll koguduse igapäevaelu üle
saavutati eelkõige koostöös kirikuvalitsusega, küsida luba peaaegu kõigeks, mis väljus
pühapäevase jumalateenistuse raamidest. Toob välja, et 1934a oli kirikutega seotud 98 protsenti
elanikkonnast, siis 1987a. oli neid jäänud 5 protsenti mis näitab kokkuvõttes, kui hästi töötasid
volinikud.
Oma järeldused on autorid teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite
publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta ning kasutanud arhiivi dokumente. Huvitavad