August õppis tisler Hektori juures 5 aastat ja sealt saadeti ta Erastvere mõisa tislerikohale. Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat. Kunstnikutee algus. Kodunt võõrsile Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta
August õppis tisler Hektori juures 5 aastat ja sealt saadeti ta Erastvere mõisa tislerikohale. Erastveres ta sai suhelda endast haritumate inimestega ja õppis kombeid ning saksa keelt. Ta töötas Erastveres 4 aastat. Weizenberg otsustas paar aastat reisida ja maailma näha. Koos Karnbachiga läks Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863
Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa. Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud. Maalikunstis on miniatuurmaal. Esineb freskot ja mosaiiki, aga vähesel määral. Skulptuuridega kaunistatakse kirikuuksed (fassaadid, portaalid), väravad, materjalina eelistati pronksi ja kivi. On ka puitu. Kindlasti värvitud. Tellijaks oli kirik, skulptuur on seotud arhitektuuriga. Pole proportsioonides, skulptuur pidi jutustama, inimene pidi aru saama, mida taheti öelda. Maale ei nähtud, kirikud on pimedad. Oli lihtne, otstarbekas, loogiline, monumentaalne. Gooti kunst Jaguneb varagootika (12.-13.saj.), kõrggootika (13.-14.saj.) ja hilisgootika (14.- 16.saj.)
annaabi.ee 
