haljaste taimedega, põrandal oli praetud kalkuneid, hanesid, ulukeid, pirukaid, pudinguid, austreid, pirne, kooke ja muid jõulutoite. Selle kuhja otsas istus lustaka olekuga hiiglane, kelle käes oli küllusesarve meenutav tõrvik. See oli Tänavuste Jõulude Vaim. Järsku seisid nad keset linnatänavat. Igal pool oli jõulusahin inimesed olid õnnelikud, tegid oma jõuluoste ja poelettidel oli välja pandud sadu toite ja maiustusi. Peagi kutsusid kirikutornides helisevad kellad ristiinimesi kirikutesse ja kabelitesse. Siis nägid nad ühte vaest perekonda, kes tähistasid jõule süües hanepraadi, pudingut ja kastaneid. Nende seas oli ka üks väike poiss Pisi-Tim, kellel oli kark ja jalatugi. Scroogele jäi see poiss eriti silma... Siis rändasid Scrooge ja vaim merele, üksildasse tuletorni, kus kaks majakavalvurit jõulupühi tähistasid. Edasi liugeldes jõudsid nad laeva tekile. Isegi madrused laulsid jõululaule ja ei unustanud jõulupühi.
leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3. KAKULISED JA PESITSEMINE Kakuliste pulmaaeg on kevadtalvel. Sel ajal võib metsas kuulda kõhedust tekitavat huikamist, oigamist ja vilistamist. Täiskurn saab munetud aprilli teiseks pooleks. Oma kodukoopaid kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes, vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks kirikutornides) (Eesti... 2011). Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75) Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader, 2008). Kõikidel kakuliikidel on valged munad. Tõenäoliselt pole hämaras pesaõõnsuses munadel kaitsevärvust väga vaja. Hele värvus aitab aga neid näha vanematel. Eesti kakkude pesades on
Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall ning paistab tumeda sulestiku taustal hästi silma. Eestis on hakk levinud kõikjal, kuid on ilmselge, et elupaigana eelistab ta inimasulaid, isegi linnasid, kus parkides võib teda esineda suurel hulgal. Looduses elab ta peamiselt sega- ja lehtmetsatukkades. Hakk on seltskondlik lind, kes elutseb peamiselt kolooniatena, kuhu võib kuuluda sadu linde. Samal ajal pole ka üksikud paarid eriti haruldased. Hakiparved pesitsevad kirikutornides, müüride ja varemete õõnsustes ning parkides puuõõntes, kuid sageli ehitavad pesa ka lihtsalt puu otsa okste vahele. Pesaks kuhjab hakk kokku igasugust kraami, mida ümbruskonnast leida on - puuoksi, niint, sammalt, puulehti, paberiräbalaid jne. Sobiva pesa otsinguil võivad hakid oma pesadest välja tõrjuda ka nõrgemaid ja väiksemaid linde. Sama pesa võivad hakid kasutada aastaid järjest. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud ning eriti kui neid palju