EESTI KESKAEG
probleeme, mis on seotud organisatsioonilise küljega - keskaegsed kihelkonnad olid väga suured kui võrrelda tüüpilise
keskaegse kihelkonnaga, mis tähendas talupojale seda, et kirikusse minek on päevatee. Suur osa vaimulikkonnast olid
sisse tulnud väljas poolt Liivimaad - Liivimaa kirikhärrade sissetulekud olid suhteliselt suured, mis muutis need
preestri kohad ka laiemalt atraktiivseks - need, kes need kohad said, ei olnud kohalikku päritolu ja ei osanud kohalikke
keeli. Pm kohalikud kirikusinodid tähendas, et tuleb palgata tülk, aga see tähendas väljaminekuid. Teisest küljest
vaimulikkond, kes maal töötas, oli ka kerjusordude mungad. Jutlused ei pidanud tingimata jumalateenistuse juurde
kuuluma. Kihelkonna preestrid protesteerisid munkade vastu, nende tõttu vähenesid nende sissetulekud. Aga
tõenäoliselt eesti keele sõna sant on pärit ladina keele sõnast sanctus - kerjusmunkade vahendus. Hiliskeskaja