Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus) · Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV (ühendatud 13.-14- sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku meisterliku teostusega. Figuurid siluetitaolised , värvid õrnad ja mahedad, jooned ümarad, pehmed, ornamentlikud) · Iknostaasid paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama(idapoolse) osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ettenähtud kindel koht . Keskel troonil istuv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist paremal ja vasakul on kujutatud Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi külgedel kohalikke pühakuid. · 16-17.saj uued püüdlused : hakati kujutama ruumi, lisati detaile ja hakati kehi plastiliselt modelleerima.
7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM VAHA, alates 8.sajandist kasutati TEMPERA värve, mis segati MEE; MUNAVALGE VÕI MÕNE MUU ORGAANILISE SISEAINEGA VANAVENE ARHITEKTUUR 10. Mis on ikonostaas? Kus võiksid sina mõnda ikonostaasi näha? See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistee usklikele jäetud kirikuruumist. Võib näha kirikutes. KAROLINGIDE KUNST 4.Mis liiki kiviehitiste olemasolust Karolingide ajal oled teadlik? Too paar näidet. Lossid, lossikabel(Aachenis), kirikud, kloostrid 5. Kirjelda Aacheni lossikabelit See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Mõõtmetelt on lossikabel üsna väike. LK 117 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse?
Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad jooned. 15. sajandil oli Moskva kirikutes uhkeid Ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein. Eraldab idapoolsema kõige pühalikuma koha ülejäänud kirikuruumist. Igale teemal on ette nähtud kindel koht. 16. sajandini on maalikunstis määrav Rubljovi õpilaste laad. 17. sajandil taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile, kehi plastiliselt modelleerima.
o Theophanese kaasaegne! o Ühendas ikoonide pühaliku ja lapseliku laadi bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega o ,,Kolmainsus" - Figuurid on siluetitaolised, värvid on õrnad ning mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus nad on ümaramad ja pehmemad ning ornamentlikumad. Ikonstaas paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikel jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ettenähtud kindel koht ja kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist vasakule ja paremale on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli ning üleval on apostlid, edasi külgedel kohalikud pühalikud. Rubljovi õpilaste ja järgijate laad on määrav vene maalikunstis kuni 16. sajandini. 17. sajandil ilmusid uued püüdlused taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama
tollased inimesed maalinguid ja skulptuure nende esteetilise väärtuse pärast. Valikute aluseks olid eelkõige kultuslikud ja liturgilised vajadused, ent tihtipeale oli pühakoda ka poliitilise propaganda edastamise kohaks. Aja jooksul on kirikuruum muutunud: keskaegsete ruumide vahel peetakse luterlikku jumalateenistust ning sellega seoses on kunagised katoliiklikud sisustuselemendid oma kohta vahetanud või hoopis hävitatud. Nii ongi meil praegu väga raske saada ettekujutust keskaegsest kirikuruumist ning mõista olemasolevate kunstiväärtuste algset tähendust. Kuigi säilinud on vaid väike osa keskajal valminud kustiteostest, on ikkagi nii arheoloogiline kui ka kunstiajalooline materjal selle perioodi kohta tunduvalt rikkalikum kui kirjapandu ning räägib ka mõneti teistsugust keelt. Pildikeel funktsioneeris keskajal iseseisva meediana. Seega kõnelevad meie kunstimälestised siinsetest oludest selgemat keelt, kui kirjapandud tekst. Kasutatud kirjandus:
Kuna aknaklaasi veel ei tuntud, siis katsid avasid õhukeseks lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone seintest ja andsid ehitisele ristikujulise põhiplaani. Transepti ja kesklöövi ristumiskoht moodustas koori, kus paiknes altar. Koori taha jäi poolümar apsiid, mida muust kirikuruumist eraldas võidu- ehk triumfikaar. Kirikuhoone oli paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda puulaega või lahtise sariklaega. Basiilika kirikuhoonena kujunes välja Roomas ning levis siit ka mujale. Lääne-Euroopas oli basiilika aluseks
teostusega Ikonostaas Ikonostaas eraldab kiriku Ikonostaasis on igale Kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavade Maarja kõige pühama, idapoolse teemale ette nähtud kindel ja Johannese vahel, paremal ja vasakul on kujutatud osa tavalistele usklikele koht peaingleid Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi jäetud kirikuruumist külgedel kohalikke pühakuid 17.sajandi uuendused Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi Ikoonidesse tungis olustikmotiive, suurt rõhku hakati plastiliselt modelleerima panema ikoonide jutustavale sisule
Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet. Kaeti puulaega. Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal hoitakse antiikkultuurimungad kirjutavad kreekakeelseid käsikirju ümber. Tsentraalarhitektuur kabelidrikkamaks saades ehitatakse kirik. Kirikuid hakati
TA leidsiv iisi kuidas ühendada lapselik, ravalik laad bütsantsi suursugususega ja meisterliku teostusega. Figuurid on siluetitaolised, värvid on õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantsilik teravus ja nurgelisus nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad. 15.saj oli Moskva kirikutes uhkeid ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonides koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ette näidatud kindel koht. Keskel on Kristus, palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Rubljovi õpilaste laad on määrav vene maalikunstis kuni 16.sajandini. 17.sajand ilmusid uued püüdlused teheti et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt tõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli lääne-euroopa looduslähedase kunsti mõju. 19