511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna
Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Inimene peab alluma ühiskonnale. Tommaso Campanella oli Itaalia filosoof, kelle põhiteoseks on 1623. aastal ilmunud “Päikeselinn”. Räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik vastavalt oma võimetele. Rõhutab mitte ainult seda, kuidas jagada, vaid ka ühiskondlikku tööd. Hinnatakse neid, kes teevad tööd hästi. 4) Saksa ajaloolise koolkonna olemus (19.saj, 1840ndad-võideldi utopistliku sotsialismi vastu, liberaalide vastu, 1870ndad- marksismi vastu võitlus)(seleta lahti ja miks sõdisid): kapitalismi e. eraomandil põhinev ühiskond (ja feodaalide) kaitsmine
Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale
ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia kuningas Berengar II. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia ühelt Itaalia küljelt teiseni. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine
Tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Et kuningatiitlit kindlustada sõlmis Pippin paavstiga liidu, kus paavst isiklikult kroonis Pippinit ja tänutäheks sai paavst Itaalia keskosa valitseda. 9. Loetle Karolingide tähtsaimaid sõjalisi ettevõtmisi. Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl Suur peatas Itaalias langobardid, kes ohustasid kirikuriiki. Ida pool hõivas Karl Suur mitmeid piirkondi ning pani sunniviisiliselt inimesed ristiusku uskuma. Aastatel 772-803 alistas Karl Suur väikestes kogukondades elavad saksid. 10. Miks kroonis paavst Karl Suure keisriks? Vastus: Karl Suures hakati nägema jumala esindajat, kes peab kirikut kaitsma ja kristlikku usku levitama. 799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks. 11
parem käsi Theoderich (hilisem Eesti piiskop) Saksa + vestfaali rüütlid olid andnud sõtta mineku tõotuse, neil oli ristisõdadest räägitud juba aastakümneid + sooviti oma lähedastele seisusekohaseid valudsi. (kaupmehed ja rüütlid olid tihti omavahel suguluses=huvide täielik kooskõla) Piiskop Albert: -ristisõdadele hoogu kui pühitseti Üksküla piiskopiks 1199a. -ta tahtis Liivimaast teha kirikuriiki, mida valitseks piiskop + alluks paavstile -tal oli tunduvalt suurem võim kui eelmistel -Rajas Riia linna 1201 -Kaasas võitlusesse eestiga kristlike rahvaid (rootsi, taani)- taanlased - vallutasid harju+viru+tallinn pk) Rootslad - tahtsid saaremaad, aga visati välja eestlastel "toeks" venemaa (väga toeks ei olnud, hilines madisepäeva lahingusse) -vallutatud alade säilitamiseks lõi ta Kristuse Sõdijateenistuse Vendade ordu e
Taani kuninga Tallinn Taani kuningas Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Eestimaa hertsogkond Virumaa INIMESED 1)Meinhard-Üksküla piiskop, kelle ülesandeks oli Liivimaa ristiusule toomine. 2)Berthold-Sai Üksküla piiskopiks peale Meinhardi. Algatas ristisõda. 3)Theoderich-Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. Eestimaa piiskop. 4)Albert-Tahtis rajada Liivimale kirikuriiki, mida juhuks piiskop, kes alluks otse paavstile. 5)Kaupo-Liivlaste vanem. Rajas Riia linna. 6)Lembitu-Sakala vanem. Koondas väe, et minna Riiat ründama. 7)Valdemar II-Taani kuningas. Võitis lahingu Tallinnas ja lasi rajada kivilinnuse. 8)Johan I-Rootsi kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 9)Vjatsko-Koknese vürst. Korraldas Tartu ja tema ümberkaudsete alade vallutamiseks rüüsteretki. 10)Henrik-Liivimaa Kroonika autor. AASTAARVUD
võimu all olev Veneetsia ja paavsti ilmalik võim Roomas, nende alade ühendamist kasutas Itaalia kuningriik oskuslikult ära soodsat rahvusvahelist olukorda 1866 sõlmis Itaalia Preisimaaga Austriavastase liidu Itaalia osales 1866 puhkenud Austria-Preisi sõjas, itaallased said austerlastelt lüüa, sõja võitis Preisimaa Prahas sõlmitud rahulepinguga läks Veneetsia alguses Prantsusmaale, hilejm ühendati Itaaliaga Garibaldi püüdis Kirikuriiki kahel korral edutult sõjajõuga vallutada Olukorra muutis Prantsusmaa lüüsaamine Prantsuse-Saksa sõjas 1870 sept viidi Itaalia väed Rooma, mis kuulutati kuningriigi pealinnaks Paavsti ilmalik võim jäi kehtima Vatikani alal, kuulutas ennat `Vatikani vangiks', keeldus osalemast Itaalia avalikus elus Kuningriik püüdi Vatikaniga suhteid parandada, võttis vastu eraldi seaduse, mis reguleeris suhteid Kirikuriigiga
714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan
Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid eestlaste ja liivlaste vastu. Oli vaja korraga Eestis ja Leedut, kuid see oli võimatu, otsustati Eesti kasuks. 1208. tungisid sakslased Ugandi mk ja algaks MVV. 1210 piirasid eestlased sisse Võnnu linnuse, kuid nad lasid jalga, sest saks. said abiväge
rotatsiooni käigus kaheks aastaks maale tööle, põllumajandusega tegelema. Saadud produktid koondatakse ühisladudesse, kust igaüks saab omale vajaliku. More oli veendunud selle süsteemi võimalikkuses. Thomas More tegeles poliitika kõrvalt ka humaansete ideede propageerimisega. Tema mõtteid ja ideid jagas ja arendas edasi TOMASO CAMPANELLA (1568-1639) Põhiteos on "Päikeselinn" (1623) Campanella järgi ei ole võrdses ühiskonnas perekonda ega eraomandit. Mudel "Päikeselinn" meenutab kirikuriiki, mille eesotsas seisab paavst. Ideaalmudelis on tähtsal kohal töökasvatus. Tööd peavad tegema nii terved kui haiged, seda vastavalt oma võimetele. Thomas More ja Tomaso Campanella panid aluse UTOPISTLIKULE SOTSIALISMILE, mis muutus veel elulähedasemaks ning millest kasvas välja kaasaaegne sotsialism. 17. sajandi keskpaigaks oli Lääne- Euroopas (Inglismaal) tootmine jõudnud tasemele, kus ühiskondlikud suhted hakkasid tootmisprotsessi pidurdama ja takistama. Tööstus oli jõudnud
1229 Albert suri. Riia piiskopiks Nikolaus, kes toomkapiitli poolt kutsuti. Teisalt Bremeni seltskond määras Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma. Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias), kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma. Kas Balduin üritas luua kirikuriiki? Põhiliseks allikaks kaebekiri ordu vastu Balduinilt
Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Campanella räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatys. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Rõhutab ühiskondlikku tööd. Teema 9 Liberalistid Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism. Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19 saj
oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda. Sellest peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel. Paavstide
Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus liberaalne vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav liberalism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus; vt ka majanduslik liberalism linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevatest küladest koos põllumaaga
põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus liberaalne vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav liberalism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus; vt ka majanduslik liberalism linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevatest küladest koos põllumaaga linnus feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes ühestainsast tornist
põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus liberaalne vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav liberalism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus; vt ka majanduslik liberalism linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevatest küladest koos põllumaaga
Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda. Sellest peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel
annaabi.ee 
