Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti alluvuses ainult Rooma linna ja lähiümbrus (Vatikan). Savoia ja Nizza ühendati Prmga. 1860 ülestõus Mõlema Sitsiilia kuningriigis. Garibaldi tõttas ülestõusnutele appi ja nad võitsid -> Sitsiilia ja L- Itaalia ülestõusnute kontrolli alla, Garibaldist sai diktaator. L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour
Pippin Karl Martell- 714a sai ta Pippini järeltulijaks, kes loobus majordoomuse nimetusest, kes võttis endale hertsogi tiitli. Martell tähendab haamrit. Minnakse üle ratsaväele, Võeti kasutusel suurem ja raskem mõõk. Poitiers' lahing. Pippin Lühike. Karl Martelli poeg kes sai pärast isa surma võimule. Head suhted paavstiga, aidates viimast langobardide rünnakute eest Võttis uuesti kasutusel kuninga tiitli. Kirikuriik e Paavstiriik. Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan. Kirikuriik eksisteeris 754-1870. Karl Suur- Pippin lühikese poeg. Pööras suurt tähelepanu vallutustele ja oli kirjaoskamatu. Krooniti keisriks. Suurel riiguk puudus aga seesmine ühtsus ja pealinn Karl Suure lemmiklinn oli aga Aachen Oli 1.90 pikk mis on oma aja kohta väga pikk mees Oskas Kreeka ja Ladina keelt, õppis lugema, kirjutamist ära ei õppinud. Karolingide kultuur- karlingide renessanss. Olulised reformid:
DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9.- 15 sajand 9.-10. sajandit iseloomustab kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962. aastal sai Kirikuriigist Saksa Rooma Keisririigi osa ja paavstid olid keisrite võimu all. Kiriku tugevdamise eest astusid välja Cluny kloostri mungad. Skisma kreeka kl- lõhe Idakiriku ja läänekiriku areng oli kulgenud erinevates suundades. Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei soovinud alluda keisrile, ei olnud sobilik alluda ka idakirikule
Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile. 8. Ristisõjad: põhjused ja algus; sõdade tagajärjed/tulemused, mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Ristisõdadeks nimetatakse kõiki katoli kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõike paganate vastu. Näiteks ristirüütlite sissetung Baltimaadesse 13.sajandil.
kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t peetakse sageli kõige demoraliseerunumaks ning ilmalikku sära otsivamaks paavstiks, aga tema järglane Julius II juhtis isiklikult paavstiriigi armeesid, mille osava kasutamise tagajärjel sai Kirikuriigist üks Itaalia tugevaimaid riike. Ent Julius algatas ka väga kuluka Püha Peetruse basiilika ehitamise ega huvitunud usupoliitikast peaaegu üldse. Tema järglase Leo X lemmikharrastused olid jahilkäik, eksootiliste esemete, kunstiteoste ja loomade kogumine ning pidutsemine, mistõttu kiriku autoriteet käis üha enam alla. Reformatsiooni algusjärgus ei pidanud paavstid Martin Lutherit kuigi ohtlikuks, kuid tasapisi selgus, et uus ketserlus võidab kõikjal pinda,
Saksamaal rahu). 1154-55 I sõjaretk Itaaliasse - krooniti keisriks. 1155-1162 II sõjakäik Itaaliasse: 1158 Roncaglia riigipäev (vt Itaalia). 1159 tekkis kirikulõhe, Friedrich toetas vastupaavst Victor IV-d (1159-1164). 1163-64 III sõjakäik Itaaliasse, võitlus Verona linnade liiduga keisri vastu. 1166-1168 IV sõjakäik Itaaliasse, Itaalia linnad lõid Lombardia Liiga. 1167 vallutas Rooma ning andis võimu vastupaavst Paschalis III (1167-1168) Kirikuriigist sai Saksa-Rooma võimualune. 1174-78 V sõjakäik Itaaliasse. 1177 Veneetsia rahu vaherahu Lombardia liigaga. 1180 Friedrich tunnustas õiget paavsti Alexander III ja kaotas ülemvõimu Kirikuriigis. 1180-1181 kodusõda Heinrich Lõviga, kelle keiser pagendab. 1183 Konstanzi rahu Lombardia liigaga Itaalia linnriigid saavutasid teatava iseseisvuse. 1184-1186 VI sõjaretk Itaaliasse, abiellus Sitsiilia printsessiga. 1187 liit Prantsusmaaga algas Stauenite ja Kapetingide liit Welfide ja
· Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. · Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. · Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. · Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. c. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: · Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. · Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. · Usutõe allikaks vaid Piibel. · Emakeelne jumalateenistus. · Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. · Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes
khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel kiilkiri kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest kirikukogu üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas kitoon tavaline alusrõivas, mis keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku kiviaeg kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmistati peamiselt kivist klassitsism antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust
khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel kiilkiri kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest kirikukogu üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas kitoon tavaline alusrõivas, mis keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku kiviaeg kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmistati peamiselt kivist klassitsism antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust klient vaene roomlane, kes palus rikka kodaniku ehk patrooni kaitset ja vastutasuks
khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel kiilkiri kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest kirikukogu üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas kitoon tavaline alusrõivas, mis keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vööga kokku kiviaeg kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmistati peamiselt kivist klassitsism antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust klient vaene roomlane, kes palus rikka kodaniku ehk patrooni kaitset ja vastutasuks
Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et Kristus on loodud see ei sobi aga kolmainsuse dogmaga. See levis paganlike rahvaste
Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tsehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad tsehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv – itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma – kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. Jan Hus – katoliku kiriku kuulsaim kriitik: Tšehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor. Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi. Usutõe allikaks vaid Piibel. Emakeelne jumalateenistus. Husi õpetus koondas tšehhe sakslaste ülemvõimu vastu. Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a. Hussiitide sõjad – tšehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes lüüasaamisega 1434.a. Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj
annaabi.ee 
