a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Kestis umbes 1000 aastat. · Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks. 476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine. Lõppsündmused: 1453.a Konstantinoopoli vallutamine. 1492
Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech 732- Poitiersi lahing, kus araablased Hispaaniasse tungides Karl Martelli poolt lüüa said 756- Frangi valitseja Pippin pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile kinkides paavstile Ravenna ümbruse 800- Karl Suur ristiti keisriks keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 843- Verduni kokkulepe, millega jagati Karl Suure keisririik kolmeks : Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. 882- viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi 988- vürst Vladimiri valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk 1030- Jaroslav Tark vallutas praeguse Tartu koha peal oleva (Tarbatu)
sunniti ka rahvas ristiusku. Karl Martell suurendas majordoomuse võimutäiust. Tema ajal tungisid Hispaaniast tungisid riiki araablased, kuid nad tõrjuti tagasi 732.a Poitiers lahingus. Järeltulevad põlved panid Karlile nimeks Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. Pippin Lühike valitseja sidemete teke paavstiga. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Pippin pani aluse 756.a kirikuriigile. Chlodovech Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Suur Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. 2) Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga
Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu.
Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800
Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks. Ludwig Vaga (814-840) Karl Suure poeg. 843. jagati riik kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Algas anarhia ja killustatuse aeg. Araablased,viikingid (850- 1100),ungarlased neist hakkas lähtuma oht Euroopale.
PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P-
10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete
paavstiga, kes vajas tuge Itaalias võimutsevate germaani hõimu langobardide vastu ning oli usuasjades läinud tülli Bütsantsi keisriga. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kroonis paavst Pippin Lühikese 751.a frankide kuningaks (Karolingide dünastia; valitses Prantsusmaal kuni 987.aastani) ning viimane omakorda sõdis langobardidega Itaalias ja kinkis Rooma linna koos aladega Kesk- ning Põhja-Itaalias paavstile. Sellega pandi 756.a alus Kirikuriigile, mis eksisteeris kuni 1870.aastani. 3. Karl Suure keisririik: Pippin Lühikese poeg Karl Suure valitsemisajal (768-814) saavutas Frangi riik oma suurima võimsuse ja ulatuse. Enamiku aja elust sõjakäikudel viibinud Karl Suur purustas langobardide riigi Itaalias, vallutas araablastelt tagasi Pürenee poolsaare põhjaosa ning laiendas riiki mitme sõjalise kampaania
2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus, feodaalkord, kolm seisust . Linnade allakäik: sai alguse juba hilise Rooma keisririigi ajal, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad võiülikute kodades
3 Saksamaa 3.1 Saksamaa kujunemine Frangi riigist Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega. 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik
Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised. 2. Rooma rahu lõpp a. Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid? Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants. b. Keldid, germaanlased – nende peamised asustatud alad. Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tän...
Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Pippin Lühike- kindla käeline ja ettenägelik valitseja. Karl Martelli poeg, 751. aastal kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753. aastal pani aluse Kirikuriigile Karl Suur- Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim. Surres jättis maha impeeriumi, mida ta järglased ei suutnud koos hoida ja see jagunes kolmeks: Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riik. Feodaalsuhted Feodalism- Isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinev feodaalkord. Kuningas Hertsog Suurfeodaa l Väikerüüte l
valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks. Pippin läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma, võiduka retke järel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile ning pani 756. a. aluse kirikuriigile. Võimu kinnitamiseks lasid paavstid koostada üriku, mille kohaselt keiser Constantinus Suur oli määranud nad Itaalia valitsejaks. 10. Karl Suur. Kõige kuulsam Frankide kuningas Vallutas suuri alasid, sest soovis taastada Rooma impeeriumi Tema riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Holland, Belgia, Austria, Põhja-Itaalia 800-ndal aastal sai keisriks 11. Vedruni leping. Tunda kaarti!
· 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne- Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse;
Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes kaasa paavsti ja keisri suhete halvenemise. Pippin aga vajas paavsti toetust kuningaks saamisel.Paavst kuulutas751. a. majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Tema aga suundus sõjaväega Itaaliasse paavsti kaitsma. A.756 pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Lääne-Eu. politiiline killustatus: Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad jagasid riigi aastal843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida- Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk.L- Eu. killustatust ja kodusõdu kasutasid ära araablased. 9. saj. lisandusid neile Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked.10. saj
paavstiriigi tuumikala. 687 koondas majordoomus Frangi riigi kogu võimu enda kätte. Seda suurendas veelgi Karl Martell. Riiki tungisid araablased, kes said Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdati ratsaväge jagades maatükke (tulu eest ostsid varustust). Pippin Lühikese ajal tugevnesid suhted suhted paavstiga. Kriitilistes olukordades tuginesid küsimustes frangi riigi valitsejate poole. Paavsti toetust oli vaja kuningatiitli saamiseks. 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756 pani aluse kirikuriigile andes Kesk ja Põhja-Itaalia ümbruse paavstile. Karl suur valitsemise ajal tõusis võim haripunkti. Laiendas piire kõigis suundades. Oli ka langubardide kuningas. Suur osa Lääne-Euroopast allus talle. Paavst vajas sõjalist ja poliitilist kaitset. Aastal 800 kroonis paavst ta keisriks. Keisrivõim oli seega taastatud. Ludwig Vaga ajal püsis riik veel ühtsena. 843 jagati riik kolmeks Verduni kokkuleppega (Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi). Ida-Frangist saksa kuningriik
Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529. a- Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. o 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas. o 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. o 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. o 793. a- normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne 'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne- Euroopas. o 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. FRANGI RIIK 5-7 SAJANDIL o Kuningas Chlodovech 'i juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi
· 687. Aastal koondas piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte · Majordoomuste võimu suurendas Karl Martell - Võitis araablased 732. Poitiers' lahingus - Hüüdnimeks sai Haamer Frangi valitsejate ja paavstide liit- · Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusajal tihenesid Frangi riigi valitsejate sidemed paavstiga · 751. Aastal kuulutas senise majordoomuse Pippini kuningaks · 756. pani Pippin aluse kirikuriigile Karl Suure keisririik- · Pippini poja Karl Suure (768-814) valitsusajal oli frankide võim haripunktis · Vallutas langobardid, alistas Pürenee ps põhjaosa; valitsusaja lõpuks pea kogu Lääne- Euroopa · Aastal 800. Taastas paavst Lääne-Euroopas Keisrivõimu kroonides Karl Suure keisriks Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil- · Frangi riik püsis ühtsena, kuni tema kolm pojapoega ljagasid riifi 843. Aastal Verduni
riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962
Martell Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania). Ta oli vallutanud langobardide alad, Pürenee poolsaare põhjaosa ja suure vaevaga Põhja-Saksamaa. Aastal 800 krooniti ta keisriks ning kõik olid sellega rahul, sest
Tema valitsusajal tungisid riiki araablased, kes suudeti lüüa ja ning tõrjuti tagasi. Oma nime Martell e Haamer sai ta sellejärgi, et oli purustanud muhameedlased. Nii säilis ristiusk ja Euroopas ei levinud islam. Kui araablased oleksid suutnud edasi tungida, oleks tõenäeoliselt tänapäeval valdavaks usundiks Euroopas islam. Täna muhameedide vallutustele piiripanemisele, säilis senine kultuur, tavad ja kombestik. Frangi kuningas Pippin Lühike pani aluse iseseisvale kirikuriigile (kinkis paavstile Kesk-ja Põhja- Itaalias Rooma ja Ravenna ümbruse). Karl Suur (767-814) oli üks tähtsamaid valitsejaid. Taastas paavst Leo III võimu Roomas- krooniti 800 Roomas Püha-Rooma riigi keisriks. Sõdis langobardidega Itaalias-sai Itaalia kuningaks. Sõdis friisidega Hollandis, alistas nad. Sõda saksidega Reini ja Elbe vahel, kestis 30 a, alistati. Euroopa üks suurimaid riike (teine Bütsants). „Rolandi laul“ kirjeldab Karl Suure
Suutis muhhameedlased purustada, jagas oma sõjameestele maatükke, mille sissetulekust pidi hankima ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelaste varustuse. Ta võitis Poitiersi lahingu, peatades sellega araablaste pealetungi. Pippin Lühike: Oli Karl Martelli poeg. Ta kuulutas ennast ise 751.aastal frankide kuningaks ja temast sai alguse karolingide dünastia. Pippin pani aluse 756. aastal paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile, millega tagas ta endale head suhted paavstiga. Karl Suur: Oli Pippin Lühikese poeg ja kõige suurem varakeskaja valitseja. Ta vallutas Itaalia langobardide kuningriigi ja võttis sellega kuninga tiitli. Aastal 800 sai ta keisriks ja taastas keisrivõimu ka Lääne- Euroopas. Ta oli ka väga silmapaistev väejuht, peaaegu terve oma elu viibis ta sõjakäikudel. Riigi lagunemine: Pärast Karl Suure surma jagasid Karl suure poja-pojad omavaheliste tülide
a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millest saadava sissetuleku eest pidid ratsaväelased ise omale muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse. Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema. Seda kasutasid
lahingus lüüa, oht oli endiselt suur ja martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama sõjameestele maatükke. Ta suutis ka muhameedlased purustada ( haamer). Karl martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmis poliitilise kokkuleppe, mille tõttu paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks , Pippin kinkis aga paavstile kesk ja põhja-Itaalias Ravenna ümbruse, see pani aluse kirikuriigile. Frangi riigi võim oli tipus Karl Suue võimu ajal, ta krooniti keisriks 800 aastal ja tänu temale oli keisrivõim Euroopas taastatud. Temast on ka kangelaseepos Rolandi laul, mis räägib tema sõjakäikudest. Karl Suure poja Ludwig vaga ajal oli frangi riik veel ühtne, kuid tema pojapoegade ajal jagati see kolmeks ( Verduni leping 843), millest tekkis lõpuks saksa ja prantsuse riik ning kolmas osa kadus üldse ära. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja
6. 7. saj kuningavõimu nõrkus ja majordoomuste-(Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv. Karl Martelli(714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele. Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal). 2. Pronksiaeg Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed.
lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja. Karl Suur võttis keisrinimetuse vastu. Keiser abistas paavsti tema hädas.Paavstist sai keiserlik ametnik ja tema kirik riigikirik.Pärast tema surma lagunes riigivõim kiiresti.Kirik ei tahtnud saada enam kellegi omaks, ka keisri omaks mitte.Kirik kontrollis ilmalikku võimu. Kirik pidi olema õiguse hoidja ja kaitsa. 10.Õigus kui misjonivahend
maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja. Karl Suur võttis keisrinimetuse vastu. Keiser abistas paavsti tema hädas.Paavstist sai keiserlik ametnik ja tema kirik riigikirik.Pärast tema surma lagunes riigivõim kiiresti.Kirik ei tahtnud saada enam kellegi omaks, ka keisri omaks mitte.Kirik kontrollis ilmalikku võimu. Kirik pidi olema õiguse hoidja ja kaitsa. 10.Õigus kui misjonivahend
aadli käes. Bütsantsi võim Itaalias oli nõrgenemas, traditsiooniliselt olid paavstid suhtes Frangi kuningatega. 8. saj tundisid ariaanlikud langobardid Itaaliasse, Bütsantsi keiser ei suutnud nende vastu abi anda. Paavst kutsus appi frangid, kes tegid 754. ja 756. a kaks retke langobardide vastu. Vastutasuks sai Pippin Lühike frankide kuninga tiitli ning ta andis paavstile maad, millest sai Kirikuriik. Ideoloogiliseks aluseks Kirikuriigile sai "Constantinuse kingitus" määrus, mille järgi paavstile peab kuuluma võim Lääne-Roomas. Dokument on 8. saj valmistatud võltsing seda tõestati 15. saj Lorenzo Valla poolt. Paavstidel oli Itaalia poliitilise olukorraga raskusi ja 800. a kroonib paavst Karl Suure keisriks. Bütsantsis valitses sel ajal naine, kes nimetas end keisriks võis öelda, et keisrivõim on lakanud. See andis õiguse Karl keisriks kroonida, Bütsants tunnistas lääne kuningakrooni 812. a
annaabi.ee 
