kootud mütsid. · Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid saartel lambapruunid või -mustad, Sõrves hallid. Potisinine värv siin märkimisväärselt ei kasutatud. Rõivaste muutus · üha rohkem tungis sellesse linlikke elemente. · Kuni 19. sajandi keskpaigani oli tegemist veel rahvarõivaste kiire arengu- ja muundumisprotsessiga · Veel 19. sajandi keskel ei mindud kuueta külla, kirikusse ega pulma · Sõba kuulus kirikuriietuse juurde, sooja ilmaga hoiti teda ka lappesse panduna käel. 19. sajandil püsis sõba seoses vanadele traditsioonidele tuginevate pulmakommetega Lõuna Eestis pruudi rõivastuse osana · Valgeid rõivaid tarvitati Eestis viimasele teekonnale saatmisel veel 19. ja 20. sajandi vahetusel. 19. sajandi teisel poolel kujunes linnakultuuri mõjul leinavärviks must. · 19. sajandi teisel poolel hakkasid naised Saare- ja Hiiumaal ning kohati Lääne-Eestis kasutama eraldi leinaülikonda.
Kui turist tsässonast midagi ei tea, võib ta sellest märkamatult mööda kõndida, kuna välised ilustused või muu silmatorkav kujundus sellel puudub. Sisustus on õigeusu stiilis kuid lihtne. Tsässonas on mõned ikoonid ehk setu keeles pühasepildid, mis on kaetud tekstiiliga ehk pühaserätiga. Süüdata saab küünlad ja vaasides on lilled. 26. Vanausuliste pühakojad Pühakojas tunnete vanausulise ära musta värvi kirikuriietuse ehk sarafani järgi. Vanausuliste palvelad on väga suure väärtusega kuna need on seest rikkalikult kaunistatud väga vanade ja hinnaliste ikoonidega. Kahjuks on vanausuliste palvelad sattunud ka ikoonivaraste ohvriks. Palvelaid on Peipsiäärsetes vanausuliste külades mitmeid. Külastussoovituseks on välja valitud Varnja külas asuv palvela, mis on kõige rikkalikuma ikonostaaziga ehk sisekaunistusega. 27. Luteri kirik, eriline Jaani kirik ja Ruhnu puitkirik