kus toimus kell 15.00 kontsert „Hingemuusika“. Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane. Kuigi kontsert toimus keset rutakat tööpäeva, oli minu üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve.
Segadusterohkel perioodil otsustas Rootsi riiginõukogu valida riigieestseisja kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne oli maksude kogumine ja rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Riigikoosoleku tulemusena kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piirati märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määrati veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. 1528. aastal sai Gustav Vasa lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti. Kroonimine kindlustas tema võimu, sest see andis talle
ikoonide kujutatud pühaku vastu. Jumalateenistusel loetakse retsiteerides ehk laulva häälega. St, et teenistusepidaja ei väljenda oma tundmusi vaid kiriku ühist palvet. Ortodoksse kiriku muusika tippsaavutuseks on koorilaul, orelit ei kasutata, sest inimhäält ei peetakse kõige kaunimaks instrumendiks. Kirikuaasta kõrgpunktiks on ülestõusmispühade öine jumalateenistus. See algab vaimulike juhitud kirikurahva rongkäiguga, ristikäiguga, mis teeb ringi ümber kiriku ja milles osalevad kirikulised. Rongkäigu lõppedes algab jumalateenistus. Tähtsal kohal ortodoksses kirikus on pühakute austamine, mis pärineb märterkiriku aegadest. Juba 4. sajandil pühitseti ida kristlaskonna poolt kõigi märtrite püha. Pühakute austamisega kaasneb pühade säilmete austamine. Kõigist pühakutest kõrgemana austatakse Maarjat Jeesuse ema. 431
lossid üle andma kroonule ning tuleb nende relvastatud kaaskondasid piirata. 4. Toomkapiitel ja piiskopid peavad oma üleliigsed tulud loovutama kroonile. 5. Katoliiklik kirik jäi riigis püsima. Ordinantia Retsessi sisu on oma tähenduse poolest äärmiselt dramaatiline, sellega oli ära otsustatud keskaegse kiriku tähtsuse langemine. See olukord teravnes veelgi kuninga poolt lisatud määruse, ordinantia läbi. Sellega kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piiratakse märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määratakse veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele retsessile ja lisamäärusele suurenesid kuninga varandused väga suurel määral kogu kirikule kuulunud rikkus riigis kuulus nüüd kuningale. GUSTAV KROONITAKSE 1528. aastal sai Gustav lõpuks kroonitud. See oli 4 aastat peale seda kui ta Strängnäsis kuningaks valiti
annaabi.ee 
