a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. *Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg v. Herder (1744-1803). Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta oli kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Hiljem töötas Herder Saksamaa ühes tähtsamas kultuurikeskuses Weimaris kirikupeana, tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki nimetas ta masinavärgiks ning avaldas mõtet, et rahvale on vaja isandaid ainult seni, kuni tal endal jääb mõistusest puudu. Põhiülesandeks pidas Herder rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale kasvatuses seadis ta püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. Vastandina sellele rõhutas Herder võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet teiste rahvaste
prefekt Germanus lükkas paavsti palve tagasi. Traditsiooni järgi põgenes Gregorius pärast keisri mandaadi saabumist metsa, kus ta veetis kolm päeva. Tema asupaik metsas oli valgustatud üleloomuliku valguse poolt. Ta suhtus paavstiks olemisse väga tõsiselt, elades paavstina endiselt koduses kloostris. Ta oli esimene munk, kes sai paavstiks. Gregorius I kultuuriloos Gregorius I on tuntud gregoriuse laulu loojana. Üle 850 kirja Gregorius I tegevust kirikupeana kajastavad tema 854 kirja. Need on ühed olulisemad tolleaegsed allikad, mis kätkevad endas mitmeid teoloogia- ja moraaliküsimusi ning annavad aimu Gregoriuse elust paavstina. Muuhulgas formuleeritakse ta kirjades ära ka seisukoht, mis tunnistab juudidJumala tapjateks, kuid ta keelab nende suhtes vägivalla kasutamise ning ristiusu peale surumise. "Dialoogid" "Dialoogid" sisaldavad endas pühakute elulugusid ja imetegusid, muuhulgas ka arvukaideksortsismiriituste kirjeldusi
asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Ta kohtus Peeter I-ga neli korda, veenmaks teda teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. Kõige tihedamalt oli Baltimaadega seotud saksa valgustajatest Johann Georg v. Herder. Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta olevat olnud ka kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Ta töötas Herder Weimaris, ühes tähtsamas Saksamaa kultuurikeskuses, kirikupeana. Tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonda liikumas humaansuse suunas. Herder pidas oma põhiülesandeks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Esikohale seadis ta kasvatuses püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. "Kas võib olla tülgastavamat vaatepilti, kui kaks armeed teineteist hävitamas", kirjutas ta maal, kus armeed, sõjad ja lahingud olid paljude elu ainsaks osaks.
päritolu ja selle tähenduse üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ning kristlikus kasvatuses. Rooma, kus esimeseks piiskopiks oli apostel Peetrus, oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Kuigi impeeriumi pealinnas takistati kristlaste tegevust esimestel sajanditel enim, kogunes neid sinna siiski kõige arvukamalt. Pärast kristluse legaliseerimist 313. aastal hakati laiemalt tunnustama rooma piiskoppide (paavstide) autoriteeti kirikupeana. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604, paavstiks valiti 590), kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Legendijärgi tegelnud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule, mida valge tuvi, Püha Vaimu sümbol, talle kõrva sosistab.
uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid
reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid
annaabi.ee 
