rahvas. Riik on see, kes dikteerib religiooni vabaduse. CLodovechi on nimetatud uueks Constantinuseks. Frangid jäävad küll sajanditeks ikkagi ristitud pagantakes. Clodovechi ristimine annab surmava hoobi teistele germaani hõimude arusaamadele kristlusest. Kõigepealt alistatakse läänegoodid, kes surutakse Hispaania aladele, on oluline, et sinna vahepeale – Põhja-Itaalia ja Šveits – kus asusid burgundid, suudetakse samuti rakendada frangilikku kirikumudelit. Mõnikord nimetatakse seda ka gallo-frangi mudeliks. Iseloomustab kahte vormi, mis kokku saavad, s.h Gallialik vorm on senine riigikiriklik Rooma kristluse kord (piiskoplik kord). Kuuendal sajandil on see võrdlemisi levinud, kasutusel on ka ladina keel. See tähendab, et ühes läänegootide ja nende mõju kadumisega kaob ka rahvakeelne jumalateenistus ning domineerivaks saab ladinakeelne. Teine pool mudelis on frangilik mudel – maakirik
juutidele, et nad on välja valitud rahvas seda nimetatakse uue Iisraeli motiiviks. Frankide ristimine tähendas samaaegselt ka nende vastuvõtmist Rooma kultuuriruumi, katoliiklusesse. See paistab välja ka reformatsiooni ajal, sest reformatsioon kinnitas kanda pigem nendel aladel, mis vallutati ristiusu poolt alles hiljem. Chlodovechi pöördumine andis suure tõuke olemussarnasuse (homoiuusose-filosoofia) õpetuse nullimisele. Samas hakkavad frangid välja arendama oma kirikumudelit, kus võim kuulub senisest tunduvalt enam kohalike ilmalike valitsejate kätte. Tekib suur küsimus, kes on valitseja kas keiser või paavst? Samas ei hülga nad ka täielikult gallialikku mudelit. Viimasesse kuuluvad traditsiooniline kirikuõigus, vanad pühade isade põhimäärused, kirikuisade pärimus ja esialgu ka hierahiline liigendus provintside järgi (piiskopid, kes on allutatud metropoliitidele). Selle pärandi hulka