Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes
ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe. Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo". Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c
pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maadele ka oma ülesandeid: 1. Kirikliku laulatuse asemel tunnistati revolutsiooni ajal kodanlikku abielu (riigiametniku poolt
16.sajandi II poolel üritas esialgsetest lüüasaamistest toibunud katoliku kirik oma positsioone Euroopas taastada. Paljudes Euroopa riikides, nagu Poolas ja Prantsusmaal see isegi õnnestus. Rootsis kasutati asjaolu, et kuningas Johan III on abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga. Sealtpoolsetel mõjutustel kehtestas Johan uue jumalateenistuse, mis meenutas katoliku missat. Kuningas oli isegi valmis katoliku usku tagasi pöörduma. Kuningas esitas vaid tingimused, et kirikumaid ei tagastada, teenistus jääb rootsikeelseks ja preestritel on õigus abielluda, kuid paavst lükkas need tingimused tagasi. Uus olukord tekkis pärast Johan III surma, kui võimule tuli tema veendunud katoliiklasest poeg. Kartuses, et kuningas hakkab katoliiklust taastama, kukutas Uppsala kirikukogu ta troonilt ja võttis vastu Augsburgi usutunnistuse. Luterlik reformatsioon oli võitnud. Reformatsioon Taanis Luterluse heaks tehti Taanis propagandat juba 1520. aastate alguses. Reformatsiooni
a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, 1802 Napoleon eluaegne konsu l viidi läbi
Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" inimesed vabad, omand puutumatu. Nov. 1789. (piiskop Talleyrand ettepanekul) hakati riigistama kirikumaid. 1790. administratiivreform senine haldussüsteem asendati regioonide ja kommuunide omaga( püsib tänapäevani), kaotati aadliseisus (keelati aadlivapid,-tiitlid). 3. 09. 1791. Asutav Kogu võttis vastu esimese konstitutsiooni, täidesaatva võimu pea endiselt kuningas, seadusandliku võimusai Seadusandlik Kogu (valitakse). 1 Generaalstaadid seisuste esindused
võimsam. Abielunaisel ei lubatud ise lepingut sõlmida ja väga harva sai ka naine lahutada. Lapsed võisid abielluda vaid isa loal. 8) Nimeta vähemalt kaks Napoleoni tsiviilkoodeksi tähtsamat põhimõtet. [lk 120] Sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees. 9) Milles seisnes suurim muudatus Napoleoni-aegse Euroopa riikide elukorralduses? Kirjelda seda lühidalt. [lk 122] Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeks aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu muutmine - muutused riietuses; uus ajaarvamine(kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine. Kultuuri
Prantsusmaast oli saanud taas monarhia, kus kõik olulisemad seadused kinnitati keisri või Senati otsusega. 1804 a. võeti vastu Tsiviilkoodeks, millega sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeksi aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Prantslaste kontrolli all oleval Lääne-Saksamaal likvideeriti üle 100 väikeriigi, mille alad liideti suuremate omadega. 1806 moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mis kohustus Prantsusmaad sõjaliselt toetama vallutussõdades ning milles Napoleon nägi vastukaalu Austriale ja Preisimaale. Kuna Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, lakkas see eksisteerimast ning selle senisele keisrile Frantz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel.
Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas. Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi igaühe eraasjaks, suleti enamus kloostreid, vähendati vaimulike arvu, vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma vande uuele korrale, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise kuna enamik piiskoppe keeldus vannet andmast.
________________________________ Maaseadus. 1919 nii sotsiaalsed kui ka poliitilised põhjused: - maanälg - suurmaaomanikud olid välismaalased (enamasti baltisakslased) Vajadused: - maa ümberjagamine - baltisakslaste võimu vähendamine Tulemus: - võeti kontrolli alla suured baltisakslaste maaüksused ja tööstused/vabrikud - peremeheta jäänud mõisade ülevõtmine - sõduritele maa eraldamine - praktiliselt kogu mõisamaa ning osa kirikumaid ja vana vene riigi maid riigistati - osa maadest anti asundustaludeks - muutused põllumajanduses - sotsiaalsete ja rahvuslike eeliste kaotamine maaomamises - põllumajanduse toetamine 1920. a. põhiseadus. * Eesti on demokraatlik vabariik * proportsionaalne valimissüsteem * ühekojalisus * riigikogu valimised iga 3 aasta tagant * täidesaatva võimu esindajaks valitsus * parlamentaarne riigikord * valitsuse eesotsas riigivanem, kellel olid ka riigipea ülesanded
Ümberkorraldused: Absolutistlik valitsemisviis napoleon otsustas kõik ise, rajas uue aadli. Loodi tugev keskvõim keiser määras prefektid ja linnapead Trükisõna ja ajakirjanduse üle kehtestati range tsensuur töötati välja politseiaparaat Loodi lütseumidest ja ülikoolidest koosnev kesk ja kõrgharidussüsteem rohkem oli vaja haritud ametnikke ja ohvitsere. Kirik allutati riigile 1801 a konkordaadiga katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kirikumaid ei tagastatud Auleegioni rajamine Koostati tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks tähtsaimaks põhimõtteks oli kodanike võrdsus seaduste ees. Isa on majas peremees. Peremehe ja töölise konflikti puhul sai õiguse peremees. Rajati prantsuse pank ülesandeks sai raharingluse korraldamine riigis. Uus rahaühik frank, mis püsis stabiilsena kuni 1914 aastani. Napoleoni vastu moodustati mitmeid koalitsioone.
1533 kuninga karistusretk langesid need, kes 1521. aastal olid alustanud vabadusvõitlust ja valinud Vasa oma juhiks. VASTUREFORMATSIOON JA REFORMATSIOONI VÕIT ROOTSIS · 16.saj IIpoolel üritas katoliku kirik oma positsiooni Euroopas parandada. 1569. aastast troonil olev kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga. · Johan kehtestas uue jumalateenistuse korra katoliku missa. Oli nõus katoliku usku pöörduma kirikumaid ei tagastataks, missa rootsi keeles, preestritel lubataks abielluda. Paavst lükkas tingimused tagasi. · Johanni poeg 1592. aastal troonil Sigismund, Poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524
kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers` lahing. Eellugu: Hakkas levima islam, araablased vallutasid palju alasid. Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule, väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile arenguimpulsi. Pippin Lühike K.Martelli poeg, päris võimu; tunnistas laialijagatud kirikumaid kiriku omandina ja nõustus nende pealt kirikule makse maksma võitis frangi kõrgvaimulike poolehoiu; nõrk Rooma, nõrk paavstlus, paavsti ähvardasid väljast langobardid, linnas oli rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond; Pippin korraldas 2 Itaalia-sõjakäiku langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik 756.a., tasuks seadustas paavst Pippini kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate
kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini, valitsejale omistati tihti müütilisi esivanemaid, nt kreeka antiikkangelasi (J. Le Goff). Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri.
Aadlikud püüdsid oma seisust hoida, hakati naeruvääristama mitteaadlikke. Koos aadliga toimus ka kiriku allakäik. Jumal tapeti juba 18. saj, religioon ja kirik 19ndal. Kiriku ilmalikustamine pole aga siiamaani jõudnud lõpuni. De Maistre revolutsioonikriitik nimetas pr revolutsiooni satanistlikuks ürituseks. 1801 Napoleoni kokkulepe paavstiga, kui ta lubas katoliikluse prml põhiusuks see muutis kiriku riigist sõltuvaks. 19. saj oli sekulariseerimisajastu. Enamik kirikumaid läksid ilmaliku võimu alla, religioossed mõjud jäid tagaplaanile ning individuaalne huvi langus kiriklike usutalituste vastu. See tõi kaasa, et kirik hakkas rohkem vaeva nägema, et hingekarjaseid leida. Kõige jõulisem vastukäik paavst Pius IX poolt, kus paavst kinnitas kiriku täielikku üleolekut muudest institutsioonidest. Paavst kuulutas puntkide kaupa, mis pole tõsi. Viimast etappi on nimetatud laicite (ilmalik), mis näitab riigi ja kiriku vahekordade lõplikku ilmastamist
(impeeriumite järgnevus). Ilmus hilisantiigis ja varakeskajal. Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpuks kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku vallasvara endale võtta, sest see oli tekkinud kirikliku lääni tuludest. Sellest tekkinud pinged hakkasid viima investuuritülini. Ottode renessanss Tugeva keskvõimuga ottoonid üritasid taastada antiikaegset kunsti ja kultuuri.
Kuningas tasus vasalliteenistuse eesr ka maavaldustega, et vasall saaks tulu (beneficium). Bene hästi, facere tegema. Male paha, malefica nõid. Benefiitsi saamisest hoolimata Merovingide ajal vasalliksolemine madal. Karolingide ajal vasallide tähtsus kasvas, vasallisuhet sunniti ka kõrgemast soost inimestele peale. Karl Suur nõudis truudusvannet, hertsogitelt ja krahvidelt vasallivannet. Karl Suur vajas suuremat sõjaväge. Kuningal polnud enam maid jagada, nii hakkas ta kirikumaid jagama (benefiitsi lään omanikuks jäi klooster aga mõisad jagati sõjameestele). Kel kuningalt saadud benefiits, on võimukas ja tähtis. Eeldus benefiitis saamisel on aadlikuks olemine. Ühel vasallil võis olla nii benefiits kui tema enda allood. Kuningas võis benefiitsi ka tagasivõtta kui ta teenistusega rahul polnud. 14 9. sajandi lõpu poole muutub benefiits päritavaks, isalt pojale. Kuninga võim nõrgnes, vasallid
annaabi.ee 
