mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse
tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti näiteks Poolas või Saksamaal, kus kiriklikud organisatsioonid on ühiskonnas olulised nii suurtööandjatena kui ka poliitilise mõjujõuna. Mesotasandi ilmalikustumise all peetakse silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat. Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud
Kirik on osa mõlemast. Sümboolselt Abeli/Kaini järeltulijad. Kirik siin maa peal on nagu corpus mixtum. Võidutsev (juba igavikus) ja võitlev kirik. Neid kahte seob hierarhia. Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik. Kirikuliikmete pühadus lakkas olemast, jäi ainult saksakeelne pühadus. Asi on kandunud tänapäevani. Tavaliikmed eriti pühad pole. Augustinusel oli igatahes corpus mixtum. Filosoofia kujunemine pärast Augustinust Aastasajad pärast Augustinust kujunevad filosoofiliselt viljatuks. Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub viimase kasuks. Ilmutuse üleloomulik valgus näitab mõtlemisele suunda, filosoofia püüab seletada. Uurida tuleb siiski mõistusega. Algavad Euroopa misjoneerimise aastasajad
võib olla apsiid). Kooriruumi ühendab kogudusele määratud pikihoonega võidukaar. Koori juures asub harilikult käärkamber. Monumentaalsuse lisamiseks ja kellade paigutamiseks on kirikul üks või mitu torni; on ka kirikust eraldi seisvaid kellatorne (kampaniil). Kogudus- Kristlaste ühendus. Kogudus on ühte ja samasse uskkonda kuuluvate usklike ühendus (nt ristikogudus), ka kiriku ühte halduspiirkonda ja ühe vaimuliku tegevuspiirkonda kuuluvate kirikuliikmete ühendus. Kreeta-Mükeene kultuur- Kreeta ja kreeklaste ajaloo varaseim ajajärk. Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Kuldvillak- kuldne oinanahk, mille kangelane Iason pidi müüdi järgi Musta mere äärest Kreekasse tooma; vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk
annaabi.ee 
