Üldine Teatriajalugu I
teater, peab ta olema vaatemänguline, sisaldama endas mingeid etenduse elemente, et saaks teda
nimetada teatriks. Keskaegses teatris teoreetiliselt olid kõik osavõtjad. Keskaegne teater ei eelda
seda jagunemist passivseks ja aktiivseks pooleks. Kirikuteenistusest välja kasvanud kõik
sakraalid jne, kirikuteenistus aga ei eelda jagunemist poolteks, kirikuteenistuses saab aind
osaleda rituaal ei salli pealtvaatajaid. Kirikuteenistustest said osa võtta aind usklikud ehk
kirikuliikmed, mis garanteeris pühaduse puutumatuse. Kui oleks osalema hakanud profaanid,
oleks see tähendanud võõra vaimu sissetulekut, seda aga ei olnud kirikuteenistusel vaja.
Sellepärast ongi siin nii raske tõmmata piiri osalejate ja vaatajate vahel. Selle olukorra keerulisus
seisneb selles, et seda piiri on võimalik tegelikult tõmmata. Vaatajasaali alge oli olemas sel ajal.
Jagunemine vaatajateks ja näitlejateks ei ole veel täpselt määratletud, piir on äärmiselt liikuv.