Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.saj poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Tsehhis, Saksamaal ja mujal...Küll aga mõjutasid seda tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted. (Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnasuhted. Henry VII hakkas taptlema abielulahutust, kuid katoliikliku kirikukorra järgi ei olnud see ette nähtud, ent paavsti või kardinali loal oli see siiski võimalik). Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid siiski jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning säilitati senine jumalateenistuse kord
2. Katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel (indulgents) 3. Usupuhastus 16. sajandil (reformatsioon) Kõrvale 4. Katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed (jesuiidid ) 5. Protestantlik usuvool, mida iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis (kalvinism) 6. Juriidiline kokkulepe, milles sõdivad pooled katkestavad mingiks ajaks sõjategevuse (vaherahu) 7. Reformatsiooni levik 17. saj keskpaigas. Tähistage tabelis õige vastus ristiga. 7p
, viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid. * anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda.
Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele, ta
lõpetades äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdes anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest kuningas tahtis seal sisse viia "Book of Common Prayer"`i, mis oli koostatud inglise palveraamatu järgi, kuid Sotimaal oli valitsevaks presbüterlik kirik. Soti rahvuslik assamblee kuulutas anglikaanliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Sai alguse Esimene piiskoppide sõda. Sarnaseid tingimusi tuli ka Iirimaal ja Inglismaalt ning nende maha surumiseks oli kungingal vaja rahalist toetust ja ta oli sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Aprillis 1640 kogunes parlament kokku, kuid saadikud olid meelestatud küllaltki kuningavaenulikult. Mais saatis Charles parlamendi laiali, nõnda sai see kuulsaks Lühikese parlamendi nime all.
Hugenotid Prantsuse kalvinistid Impeerium monarhistlik hiidriik või koloniaalriik Jakobiinid Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Päha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori Jesuiidid 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud mungaordu liikmed Kardinal kõrge ametikandja katoliku kirikus Kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiset poolt talupoegadele ja töölistele Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist Koloonia asumaa
Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast
enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku jumalateenistuse korda. See lõppes vaimulike minemakihutamise ja suure tüliga. Sotlased sõlmisid 1638. aastal "ühiskondliku leppe" (national covenant), milles täielikult keeldusid anglikaani korra ühegi aspekti tunnistamisest ning nõudsid vabakoguduste rakendamist. Sama aasta lõpul kuulutaski soti rahvuslik assamblee anglikaaniliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Charles ei saanud järgi anda ja algas Esimene piiskoppide. Sõda alustasid sotlased. Sotlaste lipu alla kogunes umbes 20 tuhat meest, kes olid valmis kuningale vastu astuma. Sama suure väe sai kokku ka kuningas. Konflikt väga tõsiseks ei läinud. Berwicki lepinguga nähti ette tüli rahumeelne arutamine kirikukogul, kus pidi osalema ka kuningas. Ent sotlased tahtsid, et kuningas tunnistaks kohe ja vastuvaidlematult piiskopliku korralduse kaotamist. Kuningas keeldus
kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata
Henry VII poeg Henry VIII jätkas oma isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel ning saavutas sellise võimutäiuse, et võis hukata igaühe, kes julges talle vastu astuda. Enne kui Henry VIII saavutas piiramatu võimu, pidi ta ületama Roomast juhitud katoliku kiriku vastuseisu. Konflikt katoliku kiriku ja kuninga vahel tekkis, kui Henry VIII soovis lahutada oma abielu Aragoni printsessist Katariinast, et abielluda õuedaam Anne Boleyn'iga. Abielulahutus ei olnud katoliikliku kirikukorra järgi ette nähtud, aga paavsti või kardinali loal oleks see siiski võimalik olnud, kuid kuningale öeldi ära. See konflikt, mille sügavamad juured olid poliitilis-majanduslikud, viis kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529. aastal kutsus ta kokku parlamendi ja järgnevatel aastatel teostas vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglise kiriku peaks kuningas, mis tähendas
Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20
K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsi musi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti
kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti
kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti
-Henry VIII Oli Ingismaa valitseja. Ta soosis kunsti. Kunstnik Hans Holbein noorem töötas tema õukonnas aastaid ja tegi temast portreemaale Tegi kiriku et saaks endale lahutuseks loa anda Anglikaani kirik- *Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * Kiriku lõi Henry VIII, kuulutas end kiriku peaks, ta algatas reformatsiooni oma isiklikel põhjustel. -Hugenotid- *Prantsuse kalvinistid, Calvini õpetuse pooldajad. *Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. *Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. *Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. *Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära. -Renessanss *Nimetatakse keskajale järgnevat antiigist ja loodusest immustunud vaimuliikumis, eelkõige Lääne-euroopas. *14-16saj keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja maapealne elu on ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele
Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast.
Kõiv, Reeli. Torim, Maie. Kristlik kultuur: Kristlikud sümbolid (Ristimärgid) [WWW] http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid.php , viimati vaadatud 25.08.2008 40 Ikoon (kr. k. eikn ,,kuju, pilt") ortodoksia pühapilt, mis kujundab Püha Kolmainsuse, Issanda Jeesuse Kristuse, Jumalasünnitaja, inglite, pühakute, aga samuti pühade sündmuste maalitud kujutised, mis teostatud kooskõlas ikoonimaalimise kiriklike kaanonitega ja kirikukorra järgi pühitsetud. (Saare,Tiit 2001:209). 33 lihtsus ning ortodoksne rohkus ja sära, mis sajandite jooksul on juurdunud inimeste mentaliteedis ning esteetilises maitses. 6.3.3. Tuli, leek, küünal Iidsest ajast mängis tuli (Lisa I: pildid 5 ja 6) nii asendamatut rolli inimeste elus, et väljendus isegi selle tegemise instrumendi kujul
annaabi.ee 
