Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest. Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad harva
Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja talupoegade sõnaõigusele, vabastas talupojad pärisorjusest, lõppes Põhjasõja algusaastal 1700. Pikemas perspektiivis oli, aga reduktsioon talupoegade jaoks kasulik, sest osaliselt laekunud maksud kasutati hariduse- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal ehitati kirikud, mis sõdade käigus siitmailt pühiti, uuesti üles ning tehti ka uus kirikukord ja süsteem. Talupoegadele hakati aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kabelites ja kirikutes peeti eestikeelseid jumalateenistusi. Haridus hakkas levima tänu luterlikule arusaamale, et talupojad peavad oskama lugeda ja nii hakkasidki köstrid talurahvale katekismust ja kirikulaulu õpetama. Kuid see edenes väga vaevaliselt, sest kirikuõpetajate abilisi oli vähe ning nende hariduski oli kesine. 1645. aastal kehtestati aga kogu Põhja-Eestis nõue, et inimesed peavad
-alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther (1517)muutis kirikukorda. Sinnani valitsesid ladinakeelsed laulud, kuid nüüd hakati laulma emakeeles ja koos orelisaatega. Laulda võis istudes, laulud olid madalamad. Uus kirikukord nõudis oreleid, Saksamaal sai reformatsioon alguse, seetõttu ka orelite valmistamine. -Orelil on 2-5 manuaali (klaviatuuri), erinevad registrid tämbrite muutmiseks, all on pedaalid bassi mängimiseks -17. saj ansamblikoosseisud 6. Ooperi kujunemine 17. sajandi Euroopas -lk 101 , -Veneetsiast ooperikeskus (toretsev, rikkam) -1637 avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano (seni toimusid ooperid aadlipaleedes)
/ Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum
Pole võimatu, et nende õppeasutuste tegevus soodustas Tartu ülikooli rajamist 1632. aastal. Hariduse areng Rootsi ajal. 1625. aastal oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid
1. Rootsiaeg- 17 saj. 1625. aastaks oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti ja see tähendas kaua kestnud sõdade lõppu. Administratiivselt jagunes Eesti ala kaheks osaks. Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa (1645. aastast) kuulusid Liivimaa kubermangu koosseisu. Kuninga kõrgem esindaja siinses provintsis oli kindralkoberner. Temale allus sõjavägi, kohalik seadusandlus, samuti kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem, mis oli Põhja-Eestis maksev olnud juba 1561. aastast. Kooli vajati kiriku abiks, samuti oli vaja kohalikku keelt oskavaid riigiametnikke. (Andressen 1997, lk. 99) Rootsi võimu perioodil tegutses kogu Eestis umbes 650 vaimulikku. Liivi Aarma kokkuvõtete järgi olid neist kolmandik sakslased, kolmandik baltisakslased, kuuendik rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid
Pastorite võimekuse väljaselgitamiseks tuli neid kontrollida. Soojas ja südamlikus toonis manitseti vaimulikke truudusele, virkusele, mõõdukusele ja palvetamisele. Kuningalt tõotati paluda kahe hea partikulaarkooli loomist. Korraldus nägi ette pidada kord aastas piiskopi juhtimisel sinodit, millest võtaksid osa nii vaimulikud kui ilmalikud isikud. 1586. a. Instruktsioon ja korraldus olid Rootsi riigi esimeseks tõsiseks katseks kehtestada kogu Eestimaal ühtne evangeelne kirikukord. Agricola kavandatud tegevusprogramm oli laiaulatuslik ja mitmekülgne. Tema tähelepanu all oli koolide rajamine ja hariduse andmine talurahvale ning ta otsis teid koolide majanduslikuks kindlustamiseks. Peale Kristian Agricola ootamatut surma 1586. aastal, jätkas tema tööd Agricola abiline David Dubberch. Agricola dokumendid saadeti tema lesele ning Dubberch jäi ilma paljudest tähtsatest dokumenditest
Pole võimatu, et nende õppeasutuste tegevus soodustas Tartu ülikooli rajamist 1632. aastal. 4. Hariduse areng Rootsi ajal. 1625. oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult
võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised. Eusebios eeldab seda, et kirikukord rajati juba algkristuses. Monoepiskopaat – igal kogudusel on piiskopiga juht, kes seda haldab. Arvatakse ka seda, et on hiline juhtimis mudel. On ka kogudus, kes juhib, see oli Pauluse ajal. Apostlid on Jeesuse õpilased, kes olid esimesed piiskopid. Luther ei tahtnud uut religiooni luua vaid ta tahtis pöörduda algse kristuse juurde. Põhiliselt tekivad kogudused Lääne Roomas, kindlalt on see olemas 49. aastal. Claudius saatis välja Rooma linnas olevad juudid
peal vaid paavsti kantseleis (kuurias). Eriti laialt praktiseeritavaks 14. sajandil. Lisandusid maksud ja lõivud, et kuuriat ülalpidada. Annaat maks, mille ulatuseks on vaimuliku ühe aasta sissetulek, tuleb maksta vaimulikuks asumise aasta alguses. Nt piiskopkonnad maksid, Saare Lääne piiskopkond kalleim Liivimaal, ka Riia omast kallim. Piiskopid pidid valduse eest maksma, et saaksid valitseda. Annaate hakati nõudma Innocentius III ajal. Gallikanistlik kirikukord hakkas selle vastu võitlema. Ametisse kinnitamine, sissepühitsemised. Kuuriatel suured sissetulekud. Paavst ei valinud kohtadele oma suva järgi, selleks keerulised meetodid. Vaimulikud on seisus, mis ei täienda end ise (tsölibaat). Priviligeeritud seisus, maksuvabadus ilmaliku seisuse suhtes, hierarhiline. Osa tunnistab protsessioonlikku ?????? Preester =prespüter. Diakon pole õigust armulauda jagada. Piiskop õigus preestreid määrata.
Eestimaa kirik autonoomne, lokaalne eestimaaga. Ei sa avälistada, et rootsi keskvõim poleks ürit allutada kirikut rootsile, soov oli see, et eestimaa kirik tuua Uppsala peapiiskopi alluvusse. Läbi erinevate per see tegelikult ei õnnestunud, vastuseisijaid oli alati. Keskvõimu juures vastaseid. Probleem lahendamata kuni 1686 aastani. 1680ndast a muutus Rootsi absolutistlikuks, kuningas otsustas kirikuasjade üle. 1686 a uus kirikukord ( kirikuseadus). Toonaseks eestimaa piiskopiks Johann Gerth. Oli üsnagi kaua piiskopina ametis, kuid kogu selle aja jooksul käis ainult ühe korra Eestis, seot kirikuseaduse rakendamisega. Oluline ka laiemal pinnal, kirikuseaduse tõlk saksa k. Absolutismi tingimuses 1692 kirikuseaduse rakendamine, hakkas kehtima. Sellega seot ka kaot ära tln konsistoorium ( enne tegeles korraga tln ja eestimaa konsistoorium, tln vaimulikud allutatakse eestimaa konsistooriumile). Tln linnale suur kaotus
annaabi.ee 
