Muusikaajalugu
Kyrie Eleison, Christe Eleison 2.
Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja
lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus
Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa.
Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha
kirikuga seotut. Tähtsaim muusikazanr oli kirikukoraal.
Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi. Varem oli kõikjal olnud erinev
kirikumuusika, Gregorius lasi need laulud kokku koguda ja anda välja suur kogumik, milles olevaid
laule hakati nimetama gregoriuse koraaliks. Gregoriuse koraal on ühehäälne; ilma dünaamika, rütmi
ja meetrumita; ladinakeelse tekstiga; väheliikuva meloodiaga; piiblitekstile loodud; retsiteeriv
(kõnelähedane); puudub kindel taktimõõt, rütm lähtub tekstist; laused algavad tõusva