Kuningas Sigismund III lükkas pakkumise tagasi. Moskva vabastamiseks hakati Volgamaal koguma Maakaitseväge, mida juhtisid lihakupmees Minin ja Väike Vürst Pozarski. 1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma. 1613. Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656. Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või Taigasügavustesse ja osa asus elama Eestisse Peipsi-Järve läänekaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. Venemaa oli Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased. Läänes Piirasid
1613- 1645 Mihhail Romanov 1645-1676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku-uuenduste toetajateks ja vastasteks.
Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem religioosseid vaateid peale. Vestfaali rahu, millega nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava Kolmekümneaastane sõda lõppes, oli esimene esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti nüüdisaegne Euroopa rahuleping. peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku- uuenduste toetajateks ja vastasteks
jooni Boriss Godunov - pärast Ivan Julma surma riigis võimu haaranud tsaar, keda kahtlustati Dimitri tapmises Porzarski - maakaitseväe kogumise etteotsa astunud väikevürst, rahvaväkke kogunes 20 000 meest, kes suundusid Moskva alla poolakaid pealinnast lahkuma sundima. Mihhail Romanov - pani aluse Romanovite dünastiale, püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani Aleksei Romanov - tema ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid, mida ka tehti (nt ristimärk tuleb teha kolme, mitte kahe sõrmega, kummardused pole enam maani, vaid vöökohani jne) Gustav II Adolf - tõsiusklik luterlane, kellele polnud ükskõik kuidas lõpeb protestantide ja katoliiklaste heitlus Saksamaal, sekkus uue jõuna 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta Karl XII - Rootsi noor kuningas. kui Põhjasõjas langesid rootslaste kätte kõik vaenlase suurtükid, uskus kuningas Karl XII, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks
poolakad kremlisse. Uueks tsaariks sai poola kuningas sigismund 3. Venemaa vabastamiseks kutsuti kokku maakaitsevägi, mille etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski. Mehi oli kokku 20 000, kes suundusi 1612.a moskva alla. 1613.a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar, valik langes mihhail romanovile. See oligi algus romanovite dünastiale. Mihhaili järglase aleksei ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et võis muuta ka kirikukombeid. Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema
1613 1645 Mihhail Romanov 16451676 Aleksei Mihhailovits 16761682 Fjodor Aleksejevits Riik ja ühiskond: 17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovits pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti. Kirikulõhe: Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kirikuuuenduste toetajateks ja vastasteks.
1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn. pildirüüste näol, kuna uues usus on muuhulgas pühapiltide kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised: 1. indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist 2. kiriku olemuse muutumist – kirik pidi olema nö. vaene 3
Hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liikumist juhtisid uuendusmeelsed vaimulikud eesotsas Martin Lutheriga, kes algatas 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis usupuhastuse ehk reformatsiooni. Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi; et piibel ja eelkõige selles sisalduvad evangeeliumid on ainus tõeline ristiusu alus; et inimene ei vaja vahendajaid suhtlemises Jumalaga. Luther tõi Jumala inimesele lähemale, tähtsustas inimese isikliku vastutuse oma hingeõnnistuse eest. Luther eitas pühakutekultust, reliikviaid, kiriku õigust ilmalikule võimule. Usupuhastusliikumine levis kulutulena Saksamaal ja naabermaadel, leides mõjukaid toetajaid feodaalisandate ja
annaabi.ee 
