territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid. 5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7
Lutheri seletused, ükshaaval, tükk tüki järel, kuni nad neid mõistavad". Kui siis mõned on seda suutnud, tuleb pastoril neid osavalt küsitleda. Neid, kes ,,hukatusliku põlguse ja hoolimatuse tõttu püha katekismuse õpetust õppida ei taha, ei tohi ta sootuks mitte lubada armulauda ega vaderiks, vaid peab hoopis püüdma, et krahvlikud komandandid neid asjakohaste sunnivahenditega selleks ergutaksid, ja kui seegi ei aita, siis tuleb neid hirmutada kirikukohtu ette kutsumise, avaliku põlu ja kristliku matuse keeluga. Kui nad aga sellises riivatuses surevad, visatakse nad sohu." (Andresen 1997, 123) Väga oluline oli, et 1546. aastal tegi Tallinna triviaalkooli rektor M. Loe raele ettepaneku hakata õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles. Eesti oludes tähendas see eestikeelse algõpetuse algust ja luterlike kirikuraamatute tõlkimise hoogustumist. Kahtlemata oli see pöördepunktiks Eesti kooli ajaloos. SADA AASTAT PÄRAST REFORMATSIOONI
kiriku tegutsemine mõeldav. 6. jaanuaril 1586 anti Agricolale täitmiseks ,,Instruktsioon"- pikk ja põhjalik instruktiivne tegevuskava luteri kiriku kindlustamiseks. Pikemalt peatus dokument kiriku sissetulekute kindlaksmääramisel; dokumendi kohaselt pidi igas kirikus olema nimestikud ristitute, laulatatute ja surnute kohtae(meetrikaraamat). ,,Instruktsioonile" lisandus ,,Korraldus" kuidas toimida laastatud kirikute ja koolide kordaseadmisel, samuti kirikukohtu ja konsistooriumi töö korraldamisel. Paganate ohvrialtarid kästi maha kiskuda, ristisambad ja kabelid ära lõhkuda, hiied ja jumalad tulega põletada, et nende neetud nimed täielikult hävineksid. Pikemalt peatuti pastoritel. Pastorite võimekuse väljaselgitamiseks tuli neid kontrollida. Soojas ja südamlikus toonis manitseti vaimulikke truudusele, virkusele, mõõdukusele ja palvetamisele. Kuningalt tõotati paluda kahe hea partikulaarkooli loomist. Korraldus nägi ette
Töö sisaldas valikut · Oikumeeniliste ja partikulaarsete kirikukogude otsustest · Paavsti dekreetidest · Kirikuisade töödest · Hispaania, Itaalia, Franki kanoonilistest kogumikest · kapitulaaridest jms. Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks: 1. osa käsitles kanoonilise õiguse olemust, selle allikaid ja kiriklikke ameteid; 2. osa sisaldas norme kirikukohtu, abielu ja patukahetsuse, vara- ja orduõiguse kohta; 3. osa puudutas jumalateenistust ja sakramente. Gratianuse eraviisiline töö saavutas ääretult suure mõjujõu nii praktikas kui teaduses, surudes senised kogumikud tahaplaanile. Teos oli ühtaegu nii kanoonilise õiguse allikas kui teaduslikud teos kanoonilisest õigusest, samuti õpik kanoonilise õiguse õppimiseks.
Innocentius IIIst alates püütieri liikumisi kirikusse sissesulatada. Kui Valdese liikumine laienes hakati seda käsitlema ketserliku sektina. Lombardia humilaadid Itaalias, Lombardia vaesed, arpoldlased jpm. Leviku kõrgaeg 13. sajand, 14. sajandi alguseks radikaalsem osa likvideeritakse, suurem osa intregeeritakse kerjusmungaordude kaudu kirikusse. Inkvisitsiooni teke seotud ristisõdadega albilaste vastu. Inkvisitsioon dominiiklaste käes, inkvisitsioon on juurdlus, kohtupidamine kirikukohtu kompetentsi all. Inkvisitsioon on ka kiriklik kohtuordu. Inkvisitsiooni protseduur eeldab, et süüdistatu tunnistab üles või tõestatakse see muidu, nt tunnistajate abiga. Et kuriteod karistusest ei pääseks, lubati piinamist (Innocentius III al 1252). Majesteedi (Jumala) solvamine ränk tegu, samastati ketserlusega. Lõuna Prantsusmaal minek Pariisi kuninga võimu alla. Inkvisitsioon ka poliitiliste arvete õiendamine.
annaabi.ee 
