Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust. On sotsiaalsete erisuste säilimise poolt. Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali, pooldavad vajaduse korral kaitsetolle ja kvoote. Sotsiaalse heaolu tagamisel tähtsad suguvõsa, naabrid, kirikukogudus, seltsid, tööandjad. Tähtsam kui sotsiaalne turvalisus on füüsiline turvalisus ( korrakaitse). Kristlik demokraatia (konservatismi haru) pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Populaarne Saksamaal pärast II maailmasõda sotsiaalne turumajandus. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. 1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor.
ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid.
väärtuslik. Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja tema ajalugu, mitte üksikisik. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutuseid. Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja see on mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks (eriti Ladina- Ameerikas) Põhiideed:
Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide ajal purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekku- mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut - seda peavad tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised:
Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne) - stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus (kristluses, budismis, taoismis) - müsteeriumikogudus (teatud kinnise müsteeriumikoguduse liikmed; või islami müstikud sufid jne Näited: Eleusise müsteeriumid (Demeter, Kore) vanas Kreekas Magna Materi müsteeriumid – vanas Rooomas Mitra müsteeriumid – vana Rooma riigi sõdurite seas Religiooni ülesanded Seletav Väärtuste süsteemi loov Ühiskonda kindlustav: Tsivilisatsioon = riik ja kiri
purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid 3) Rahvas, religioon ja klassid on väljakujunenud ja neid on vaja säilitada 4) Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalsed ebavõrdsust 5) Majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. 6) Sotsiaalse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis kui esimene tasand ei toimi. 7) Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraadlikud parteid. Seda ideloogiat iseloomustab: 1) Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd.
Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. st ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt. Riik peaks tegelema pigem füüsilise kui sotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalset heaolu tagavad suguvõsa, naabruskond, kirikukogudus, seltsid, tööandja. Heaolumudel- inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, st töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nt. Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia- tekkis II MS järel
konkurentsi ja konservatiivid täpsemalt invidualismi esmatähtsaks võrdsed põhimõtetest traditsioonilist võimalused e koosluste- kõigile. suguvõsa, naaberkonna, kirikukogudus e, seltside ja tööandja rolli. Suhtumine Riik peaks Riik tagab Riik domineerib Uus aktiivse riiki motiveerima kohtusüsteemi kodanikuhiskonn kodanikuosalusega inimesi rohkem ja korrakaitse a üle demokraatlik riik töötama Sihtrühm Orientatsioon Selge
purustatakse kõik vanad valitsusstruktuurid ja kaotatakse traditsioonid; 2) rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ning neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust; 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse; 4) sotsiaalse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi; 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut seda peavad tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omas võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised:
Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Neoliberalism ehk uusparempoolsus - orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajaid turvavõrgustiku loomisega.
hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on esitanud ka väite, et USA ja Iraagi vaheline Lahesõda polnudki midagi enamat kui TV ja arvutimängude simulatsioon. Tema sõnul me ei tea, mis Iraagis tegelikkuses toimub, me usume telepildis nähtut ja peame seda tegelikkuseks. 6.3 Inimsuhted postmodernses ühiskonnas Ühiskonda on läbi sajandite koos hoidnud inimeste kooskonnad – pere, naabruskond, kirikukogudus. Tööstusrevolutsiooni tagajärgi hinnates hoiatas tuntud sotsioloog Emile Durkheim ühiskonna killunemise ja seadusetuse (anoomia) eest. Ta pidas silmas, et kahaneb perekonna ja kiriku positsioon ning traditsioonilised väärtused, mis inimestele elus toeks olid, löövad kõikuma,. Modernne ühiskond suutis anoomiale (kaosele) vastu seista rahvusriigi ja heaoluriigi väljaarendamisega. Sellega loodi ka uus ühtekuuluvustunne inimeste vahel.
Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide kaigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid; Rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmargiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust; Majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaalidki, ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse; Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema nende probleemidega siis, kui esimene tasand ei toimi; Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. o Sotsialism - kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi valjakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid.
sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikult moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, see ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses ei poolda samuti riigi sekkumist ning on mõõdukate maksude poolt. Riik peaks tegelema pigem füüsilise kui sotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalset heaolu tagavad suguvõsa, naabruskond, kirikukogudus, seltsid ja tööandja. Heaolumudel Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, st töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ja kõrget kompensatsiooni. Nt Itaalia, Prantsusmaa. Naine on pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia Tekkis Teise maailmasõja järel
Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused
Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab:
Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab:
käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2)rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. Maksud elanikkonnale peavad olema enamvähem võrdsed 4)sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega alles siis, kui esimene tasand ei toimi 5) riigi ülesandeks on inimeste varandusliku ja füüsilise julgeoleku kaitsmine ja sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism: Kujunes 19. saj keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia ja tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1) ühiskond peab tagama igale oma liikmele
vägivaldne käitumishälve. Abi annavad sotsiaalametid, Sellised programmid peaksid olema igas koolis ja lasteaias noorte nõustamiskeskused, lastearstid, lastepsühhiaatrid standardsed. ja -psühholoogid, lastekaitseasutused, kriisiennetuskes- Võtke osa lastevanematele mõeldud kasvatus- ja suhte- kused, politsei ja ka kohalik kirikukogudus. Arendage teemalistest loengutest (Penthin, 1998). Sellised pedagoogili- ennast! se ning psühholoogilise suunitlusega vestlusringid on väga ka- sulikud. Kui teie lähimas ümbruses selliseid vestlusringe ei korraldata, võtke vastava ettepaneku tegemiseks ühendust kohaliku omavalitsuse, kirikukoguduse või perenõuandlaga.
annaabi.ee 
