REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe)
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil. Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile. Carina Peek 9.klass
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide
Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis
3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis on riigi piirkondade (11 %), valdade (28 %) ja provintside, riiklike sotsiaalkeskuste ja kirikukogude (3 %) omanduses. Need metsad kuuluvad metsandussüsteemi ja neid majandavad. -Majanduslik: puidutootmine. Mets annab inimestele palju tööd nii otseselt kui kogu sektoris (saeveskid, paber, paneelid, jne); -Keskkonnakaitse: elurikkuse peamine keskus. Mets kaitseb maapinda erosiooni eest ja metsal on positiivne mõju veele ja õhuringlusele, sest see toodab hapnikku ja seob süsinikku; -Sotsiaalne: koht, mis on kõigi jaoks, kes otsivad puhast õhku ja avarust. Mets
kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde
kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde
Rooma majanduses toimub põllumajanduse ning käsitöö ja kaubanduse allkäik tänu orjade vähedusele.Üleminek naturaalmajandusele. Ristiusk. Kristus-apostlid-apologeedid. Nende tegevuse tulemusel kujuneb välja õigeusk ehk dogma, millest areneb dogmaatika. Dogmaatika klassikaline ävljund on Uus- Testament. Hereesia-kõrvalekalle (ketserlus) 1. ariaanlus-,,Kristus on ainult inimene" 2. monofüsiitlus-,,Kristus on ainult Jumal" Dogmaatika pannakse paika kirikukogude-, kuhu kogunevad kristlased üle maailma. Kristlus jaguneb kaheks: Rooma katoliku õigeusk (katoliiklus) ja Kreeka katoliku õigeusk (õigeusk)
tulla sisemiste kriiside,Avignoni vangipõlve ja skismaga,ning väliste kriitikutega,kelleks olid hussiidid.Paljud vaimulikud leidsid,et kirikut tuleks reformeerida,kuna elati pillavat elu ning kasutasid kogu Euroopast laekuvaid kirikumakse suurejoonelisteks ehitusteks ja kaunite kunstide edendamiseks.Osa paavste arvas,et Jumala tahet ei esinda mitte paavst,vaid kõigi usklike ühendus,seega ei peaks kirikut juhtima mitte paavsti tahe vaid kirikukogude otsused.Kõik see viis suurele usupuhastusele ehk reformatsioonile.Minu arvates paavstide vaheline tüli oli üks peamisi põhjuseid mis viis nende võimu allakäigu poole. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutakas oli kristlus.Üks põhjus hiliskeskaja talurahvarahutuste tekkele oli see,et talupoegadele tundus,et suur seisuslik ja varanduslik ebavõrdsus on Jumala poolt seatud loomuliku korra vastane.Nad rõhutasid,et kõik inimesed põlvnevad ühtviisi Aadamast ja Eevast
*müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?
4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata oli kasutusel kogu keskaja. 4.-5. saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlasedkristusel on vaid inimlik loomus(levis germaanlaste hulgas) * monofüsiidid-Kristusel on vaid jumalik loomus( levis idapoolsetel alades,Egip,Süürias) Kirik varakeskajal- suur osa kirikuõpetusest tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustel. Kirikuisade ajaks nim ristiusu kiriku kujunemisaega kuni a-ni 500. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulised kirikuisad: * Athanasiousvõitles ariaanlastega,populariseeris munklust * Ambrosiuskehtestas koguduse iseseisvust,Põhimõtted: rõhutas,et kirik on keisrist kõrgem *HeronymosTõlkis Piibli ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7
kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus
Suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas InnocentiusIII- suur osa Euroopast muutus paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: 1)paavstid Avignonis(1305-1378) 2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409) 3)kirikukogude aeg(1409-1447) Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist Sunna- pärimus Muhamedi ütlustest Minarett- mosee torn Kaaba tempel- püha tempel Mekas Dzihaad- püha sõda Allah- jumal
a., kuid koostajad võisid neid vastuolude kõrvaldamiseks muuta ja täiendada. Koodeks jagunes 16 raamatuks (1. raam. õigusallikad; 2.-5. eraõigus; 6-15 avalik õigus; 16 kirikuõigus). Kirikuõigus Antud perioodi märgistab iseseisva kirikuõiguse kujunemine, mis areneb esmalt ühtse kirikliku traditsiooni raames, olles siduv nii Idas kui Läänes. Kiriku õiguspärimus tugines idapoolsete kirikuisade kreeka-bütsantsi traditsioonile ja Bütsantsis toimunud kirikukogude otsustele. Kiriku õigus ei olnud veel riikliku õiguse osa, kuid mõjutas sellele vaatamata õiguspraktikat, sest teda toetasid vaimulikud mõjutusvahendid ja piiskoppide (ilmalik) mõjuvõim. Mõningates piirkondades saavutas ta ülevõimu isegi riikliku õiguse suhtes. Olulisemad allikad: 1. apostlikud kaanonid 2. Corpus canonum 3. ühe või teise kirikuisa kaanonite kogumikud 2. Justinianuse seadustekogust kuni vahetult pärast CIC jõustumist koostatud tõlgete kadumiseni 6
· Ülikute survel läks keiser 1077. a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg Benediktlased Tsistertslased Frantsisklased Dominiiklased Loomise aeg 6. saj. 11. saj. 13. saj. 13. saj. Rajaja Benedictus Franciscus Dominicus Nursiast Assisist Riietus Must kuub Valge kuub Jäme pruun/hall Must kuub kuub, kare nöör
Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud: Benetiktlased Tsistertslased Kerjusmungaordud FEODAALTSIVILISATSIOON ... on feodaalide ühiskond Sõjast ja sõjapidamisest oli saanud paljude inimeste elu mõte ja peamine sissetulekuallikas. Rekonkistatähendab Pürenee poolsaare tagasivõitlemist muhameedlaste käest.
• Kirik muutus keskaegse Euroopa õpetajaks. Kogu ilmalik valitsus käis kiriku koolis. • Kirikliku õigussüsteemi kõrval arenesid teised: keskaja lääniõiguse aluseks said germaanlaste tavaõigused, neist arenesid maaõigused. Lisaks kujunesid linnaõigused. Frangi riik • Chlodovech I võttis ristiusu paavstilt 499 – Kiriku kui kirjavaldaja juhtimisel – lex salica – frangi tavaõigus, kapitulaarid (kuninglikud korraldused), kirikukogude otsused – Kiriku asüüliõigus, maaomandiõigus, hinge päästev annetus • Pippin Lühike (kojaülem Merovingide riigis) – kuningaks paavstliku salvimise teel • Karl Suur – paavst kroonis keisriks, a. 800 Karolingide renessanss • Kunsti ja kirjanduse arendamine • Võimalik õppida seitset vaba kunsti • Seadusloome (nt kapitulaarid, Pseudo-Isidoruse dekretaalid jm) • Ambitsioon võtta üle Rooma pärand
Vabariigi taasiseseisvumine ja sellega seotud seadusandluse loomine. Uurimisperioodi lõpuks on 2015. aasta küünlapäev, mil ametisse seati järjekorras 10. peapiiskop Urmas Viilma. Peapiiskopide kui ülemkarjaste mõju oma kiriku arengule, olukorrale ja suunale on sedavõrd oluline, et nende ametiajad on sobivateks tähistusteks ühe või teise perioodi jaoks. Lisaks peapiiskopi ametiaegadele on aga teisigi võimalusi. Näiteks on võimalik jagamise aluseks võtta kirikukogude ja koguduste juhtorganite töötamise aeg (valitakse tavaliselt neljaks aastaks), millega samuti võivad kaasneda erinevad suunamuutused ja rõhuasetused kiriku arengus jne. Samas on aastad 1987-2015 ajaliselt siiski väga pikk periood, mida ei ole võimalik päris üheselt ega ühtselt käsitleda. Kirikut mõjutanud poliitilised ja ühiskondlikud arengud on olnud selleks liiga erinevad ja muutused kiired, kiriku olukord ja tegutsemine nende arengute ja muutuste raames on samuti olnud erinev
Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu. ''Muusikaõpik gümnaasiumile I'' Avita 2008. 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Gregorius_I#V.C3.A4lislingid
korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu juriidilisest kirjandusest, Corpus Iuris Civilis'e tähtsaim ja mahukaim osa Novellid justinianuse poolt loodud seadused (168 novellid) Printsiip Do ut des « , [ -] ». contractus innominati (« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . .
Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku halastuse ja Jumala armu vili. Keisri käsk ehk õigus oli kristlastele kohustuslik. 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Religioosne õigus ehk religioosset päritolu õigus. Religioossed õigussüsteemid: 1. Islami õigus - šariaat ehk islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum; 2. Kanooniline õigus - roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist; 3. Heebrea õigus - mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole; 4. (Hindu õigus). 12. Islami shariaat tänapäeval Šariaat tegeleb kõigi võimalike moslemi elu aspektidega. Tema seadused jaotatakse reeglina kahte suurde rühma, mis omakorda jaotuvad väiksematesse rühmadesse.
· Ilmaliku hariduse levik. · Vaimulike luksuslikud eluviisid, mis sõltusid rohkem kohalikest valitsejatest kui paavstist. · Paavti õukonna ülalpidamiseks kehtestati lisamakse ja süventati indulgentsi süsteem ehk patulunastuskirjade müümine. · Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417) Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine see oli 1409 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V Kirikukogude liikumise tagajäred · Kirikulõhe näiliselt likvideeriti
mõte ei meeldinud. 3.- 4.kirikliku- ta ütles et inimene peab saama õndaks usu mitte kiriku kaudu ja et ainus õige usuallikas on piibel. ilmaliku- ? 5.inimene peab saama õndsaks usu mitte kiriku kaudu- Tema arust olid preestrid Jumala ja inimeste vahendajana kirikus mõttetud. ainus tõeline usuallikas on piibel-kuna igaüks pidi piibli ise läbi lugema, peeti tähtsusetuks ka paavstide enda kirjapandu ja kirikukogude enda otsuseid.Enne peeti jumalateenistusi ladina- , pärast aga oma Emakeeles. 6. Jumalateenistus muudeti ladinakeelest Emakeelde. 40. dogma- lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena. kalvinism- J.Calvini ja U.Zwingli poolehoiddjad, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt saab inimene õndsaks usu kaudu. presbüterlane- kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal puritaan- kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal hugenott- kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal
2) harida ennast antiikaja teadmiste vaimus. Paganliku kirjanduse lugemine tekitab ohu sattuda selle mõju alla. Dilemma keskteeks on see, et otsustatakse õppida tundma antiikpärandit, et paganatega paremini võidelda, et teada nende relvi. Miks antiiki ei hüljata? Põhjus peitub selles, et paljud kirikuisad on saanud katoliku hariduse, mis teeb neist antiigi austaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tugine mitte Piiblile, vaid kirikuisade arusaamale Piiblist ning kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse aega kuni aastani 500. Ladina- ja kreeka kirikuisad. Kreekakeelseid kirikuisasid on rohkem, kuid nende mõju on väikene, sest kirjutavad enamasti kreeka keeles ja peale Kreeka neid mujal lugeda ei osata. Ladinakeelsete kirikuisade teosed mõjuavad nii läänt kui ida. Ladina keelt mõistetakse igal pool Euroopas. Ta ei ole kellegi emakeel, kuid teda kõnelevad kõik haritud inimesed. Ambrosius Hieronymus
Avignoni vangipõlv 1305-1377. 1377 paavst naasis Rooma, kuid 1378 valiti uus paavst Avignonis. Kaks paavsti heitsid teineteist Anti-Kristusena kirikust välja ja algas kirikulõhe (1378-1417). 1417 kutsuti kokku Konstanzi kirikukogu, mis tagandas paavstid ja valis uue Martinus V, kes loovutas suured õigused riigi valitsejatele. Kirikus ei austatud enam paavste ning sooviti reformi kirikule. Arvati, et juhtima peaks kirikukogude otsus, mitte paavst. Jan Hus. 1371-1415 Tsehhi vaimulik, Praha ülikooli professor, katoliku kiriku kriitik. Usutõe allikaks pidas Piiblit, mis peaks olema rahva emakeeles. Arvas, et Inimene saab õndsaks usu läbi. Armulaual pidi pakkuma veini ja leiba. Tema järgijad olid sakslaste vastu ja ta kutsuti Konstanzi kirikukogule aru andma. Lootis keisri turbekirjale, mis ta päästaks, kuid mõisteti süüdi ketserina ning hukati 1415 tuleriidal. Pärast
Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest,osalt aga kirku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223, riietus jäme pruun või hall kuub
3) Rahva rahulolematus paavstide liiga luksusliku elulaadi pärast. 1377.aastal naases paavst Rooma, kus tal tekkis tüli kardinalidega, kes valisid endale uue oma paavsti ja siirdusid Avignoni. Nii oli Euroopas kaks kiriku pead, kes mõlemad heidsid üksteist Anti-Kristusena kirikust välja, algas kirikulõhe ehk skisma (kr lõhe, 1378-1417). Mõned valitsejad tunnustasid üht ja teised teist paavsti. Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale
Igal hommikul pidas Zwingli jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemisega, lisaks levitas ta oma vaateid trükiste kaudu. Kuigi ta esitas ka Lutheri seisukohti, ei võtnud ta Lutheri õpetust kunagi tervikuna omaks. 1523. aastal toimus Zürichis suur diskussioon, milles osales raad ja vaimulikkond- kokku üle 600 inimese. Kuna piiskopi saadikutel ei olnud Zwingli teeside vastu tuua midagi 4 peale püha pärimuse ja kirikukogude autoriteedi, tunnistas Zürichi raad võitjaks Zwingli. Nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima. Otsustati, et kirikutest eemaldatakse maale ja skulptuure, lihtsustatakse jumalateenistust ning orelimängu pidi asendama koguduse laul. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha kasutatid heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus.
*ristitute leeritamine *kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine *altarite pühitsemine *kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. *vaimulike kontrollimine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi. Visitatsioon - külastus, mille ajal piiskop käis läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Preestrite ülesanded: *õigus pühitseda armulauda ning jagada teisi sakramente *pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kirikuisad - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid.
vastavalt Trento nõukogu poolt avaldatud standarditele, millele need Trento-eelsed helitööd aga ilmselt ei vastanud." Capella Giulia truuksjäämine nende ilmaliku mudeli järgi loodud missadele rikub Trento kõige selgemalt välja öeldud muusikalist keeldu. Võib arvata, et tegelikult lugesid ametlikke Trento deklaratsioone vaid vähesed muusikud. Nende arusaama nõukogu dekreetidest mõjutasid tõenäolisemalt vaimulike patroonide käsud, provintsi kirikukogude avaldatud reformid, mis tõlgendasid Trento dekreete, ja see, mida nad mitteametlikult kuulsid, või see, mida nad olid lugenud tiitellehtedelt või muusikaliste publikatsioonide pühendustest. Mõni aasta pärast nõukogu kokkuvõtet oli tekstilise mõistetavuse teemat taas hakatud võtma iseenesest mõistetava reformi osana. Kokkuvõte Trento nõukogu valis lõppkokkuvõttes öelda nii vähe kui võimalik palju vähem kui paljud
Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava kogu toomkapiitli. Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid kohustusi nagu vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis, mis moodustas algselt 1/10 saagist. Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma
lugejate ette toodud Jeesuse elulugu ja tema tegevus erinevatest aspektidest. Uue Testamendi koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustavad need kristliku pühakirja “piibli” (kr. k. biblion – raamat) 4. saj. tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. – tõlge nim. Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430). Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamisse ja igavesse ellu. Õpetus kujunes välja II-IV saj
Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust. Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid; jagati vaimulikele korraldusi Kümnis-kümnendik kõigist sissetulekutest pidi andma kirikule ning see oli kiriku püsiv sissetulek. Sakramendid kristlikud toimingud Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maal 2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi. Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad, kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde. Chlodovech- Frangi riig irajaja
b. Piiskop kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas): · Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. · Pühitses ametisse preestreid. · Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. · Kontrollis vaimulike tegevust. · Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. c. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: · Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. · Jagati vaimulikele korraldusi. d. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. e. Vaimulike elatusallikad: · Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest). · Lisasissetulek maavaldustega. 4. Katoliku kiriku õpetus a. Põhisisu: · Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. b
Keisrivõimu kaks peamist tuge Bütsantsis olid armee ja õigeusu kirik. Kirik aitas hoida rahvast kuulekuses, leevendada klassivastuolusid ja vaigistada poliitilisi kirgi. Õigeusu kirik pidas üleval vaeste varjupaiku, orbudekodusid ja haigemaju, lasi ikaldusaastailjagada näljastele vilja. Kirikuelu juhtimine oli suures osas keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mida ei kutsunud kokku mitte kirikupea-patriarh, vaid keiser. Temal oli õigus kirikukogude otsuseid kinnitada või tagasi lükata. Täiesti ühel meelel olid riik ja kirik ristiusu levitamisel. Naabermaadesse saadeti minki ja vaimulikke, kelle kannul läksid ''barbarite'' juurde bütsantsi kaupmehed, ehitusmeistrid ja kunstnikud. Bütsantsi misjonärid tegelesid laialdastel aladel alates Abessiinia mägimaadest kuni Kesk-Venemaa tasandikeni. Sahara oaasidest Doonau kallasteni. Kiriku õpetuse kohaselt oli iga kristlase maapealse ajaliku elu
Paavst kirjutas lutherivvastase bulla Leidis palju toetust, sest linnakodanike maksud vähenesid. Valitsejad said katoliku kiriku maavaldused. Kaasa tõi muutuseid: Kirikus ja kultuuris 1. jumalateenistused rahvakeelsed ja piibli tõlge emakeelde 2. lugemisoskus, koolide teke 3. kloostrid ja pühakute kultus kaotati 4. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 5. sakramentidena säilisd ainult ristimine ja armulaud 6. paavstide ja kirikukogude otsused muutusid kehtetuks poliitikas ja majanduses 1. kirikupeaks valitseja mitte paavst 2. kiriku varad võõrandati ja läksid ilmalike võimude kätte 3. hakati väärtustama tööd ja inimese ametialast teenistust ususõjad saksamaal lõppesid augsburgi usurahuga kelle võim, selle usk lut. Levi ka põhjamaadesse Ro ja Ta räägitakse kuninga reformatsioonist. Viidi läbi kuninga eestvedamisel 26. Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Sveits:
a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal korral). REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine - Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne. Protestantlikud usutunnistused vabastasid inimese katoliku kiriku sõltuvusest. Varem sai ju õndsaks ainult kiriku abiga
vangipõlveks. 2. Suur skisma ehk kirikulõhe (1378-1417) Seisnes selles, et üheaegselt oli valitud kaks paavsti, kuna tegemist oli erinevate rivaalitsevate ringkondadega. Üks resideerus Roomas, teine Avignonis ja vastastikku olid paavstid pannud üksteist kirikuvande alla. Kaks vaenutsevat paavsti näitas seda, et Rooma katoliku kirik on sügavas kriisis ja vajaks reforme. Vahepeal valisid nad lausa veel kolmanda paavsti ka. 3. Kirikukogude liikumine (1409-1447) Toimus selleks, et suurt skismat leevendada. Kirikukogu on katoliku kiriku kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Selles ajavahemikus ei toimunud mitte üks kirikukogu, vaid tegemist oli terve rea kirikukogudega. Kirikukogude liikumises oli kõige olulisem Konstaanzi kirikukogu. Sellel kogul valiti uus paavst Martinus V ja selle Martinus V paavstiks valimist tunnustasid erinevad vaimulikud ringkonnad. 16.
mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj
Teisitimõtlejad usu raames, kes üritasid usku pahedest puhastada. · Hiliskeskajal kriis kirikus muutus üha ilmsemaks, tõi kaasa reformatsiooni · Hiliskeskaja kirikus olid sõlmpunktid: o Paavstide Avignoni vangipõlv paavstide residentsiks Avignoni linn o Skisma ehk kirikulõhe. I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle o Kirikukogude aeg 1409-1447. Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul · Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid: o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid
Kui Leedu suurvürst võttis 1385 katoliku usu vastu, siis valiti ta veel Poola kuningaks ka ja tekkis Poola ja Leedu personaalunioon. Paavstivõimu languse eeldusteks olid: - kuningavõimu tugevnemine mõningates piirkondades - ilmaliku hariduse levik - kõrgvaimulike sissetulek sõltus kuningast. Paavstide langus avaldus - Avingoni vangipõlves (1309-1377) - Suures skismas e. Kirikulõhes (1378-1417) - Kirikukogude liikumises (1409-1447) (oluliseim Kontantzi kirikukogu, kus valiti paavst Martinus 5) 22. HUMANISM JA RENESSANSS Renssanss oli vaimne murrang, antiikkultuuri taassünd. Itaalias tekkis 14. saj, mujal maailmas levis 15-16 sajand. Eeldused kujunesid välja Itaalias (eriti majanduses): - majanduslik tõus, mis tugines kaubandusel (veneetsia, genova) - rikkuse kogunemine, panganduse teke (Firenze, Medicite perekond) - varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid.
paganlikud jumalad. Jupiter, Diana ja teised Rooma panteoni jumalused on tegelikult deemonid, Saatana teenrid. Kuna kristlus levis põhja poole väideti sedasama Wotani, Freyja ning keldi ja germaani teiste jumaluste kohta. Kes neid jumalaid kummardas, kummardas deemoneid, teadis ta ise seda või mitte. Selle käiguga sai kõiki paganaid, aga ka loitsijaid pidada osalisteks Saatana koletislikus plaanis maailma päästmine nurjata. See oli enamiku teoloogide ja kirikukogude seisukoht. Käibel on vähemalt neli olulisemalt Euroopa nõiakunsti tõlgendust. Esimene on vana liberaalne seisukoht, et nõidasid kui selliseid pole kunagi olemas olnudki, vaid nõiakultus või vaimulike autoriteetide koletislik leiutis oma võimu suurendamiseks ja kukru paisutamiseks. Selle järgi on nõiakunsti ajalugu üks peatükke repressioonide ja ebainimlikkuse ajaloost. Teine on folkloristlik ehk Murray traditsioon. 1921. aastal avaldas Margaret Murray raamatu
kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj
1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna. See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine. 14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja- aastase sõja puhkemist otsustas Urbanus VI taas jääda Rooma, et mitte naaseda sõdivale prantsusmaale.
valitsejate suhtes. Keskaja kirikulugu periodiseeritud mitmel moel. · Keskaegne kirik kujunes Karolingidest kuni 11. sajandi keskpaigani, kujunesid välja põhialused. · 11. saj keskpaigast kuni 13. saj lõpuni omandab kirik universaal -monarhia jooned. · Hiliskeskaeg kirik kui tsentraalne organisatsioon, riikide (regionaalsete organite) ja kiriku põrkumine. Poliitilised vatsuolud kiriku organisatsiooni sees. Nt paavstide ja kirikukogude vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 21 Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule. Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim =paavsti primaat. Võimu alus Matteuse peatükist 18 19 reast. Peetrus esimene Rooma piiskop, kaljule ehitatud kristuse kogudus. Vatkani vapil/lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea. Sufragaan piiskopid alluvad piiskopid.
laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas. 14 Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest. Heebrea: Ajalooline areng 1.vana-testamendi aegne õigus peamiselt 2-5moosese raamat. 10 käsku kui põhiseadus. Maaeraomand oli olemas. Põlluharijate õigus. 2.diasporaa aegne õigus tekkis kui juudid aeti nn tõotatud maale, 7-6saj ema. Kinnisvara ei lastud omada. Suunatud pigem kaupmeeste huvidele. Heebrea õigus kui jumalik õigus juutide poolt loodud õigus. Hommikumaal usk ja õigus lahutamatult seotud
Sellisena eristub ka roomalikust traditsioonist. Piiskop andnud tõotuse Jumalale, pead olema prii maistest tõotustest. V LOENG – 15.09.2020 – AUGUSTINUS JA TEMA TÄHENDUS KIRIKULOOS (TEGELT MITTE) Oikumeenilised kontsiilid. Esimesel aastatuhandel toimus 7 oikumeenilist kirikukogu. Läänekirik on kontsiliaarset korda arendanud edasi 1960ndatel toimus 21. kirikukogu. Õigeusu kirikud orgunnisid 2017. a 8. kontsiili, mis siis kogunes esimest korda üle 1000 aasta. Kirikukogude kokkukutsujaks on Rooma keiser, esindatud oli suur osa tolleaegsest kristlaskonnast. Eismene kirikukogu oli 325. a Nikaias (VT PABERIT!). Esimese kahe kontsiili keskmes küsimus Isa ja Poja vahekorrast, teisel ka Püha Vaim. Lepitakse kokku kolmainu õpetuses. Arius ja ariuslased. Arius elas u 260-336. Tekib konflikt kohaliku piiskopi Aleksandriga. Vastasseis levib ja ähvardab impeeriumi lõhestada. Seepärast Constantinus kutsubki kokku esimese sinodi Ariuse vastu
rikkumiste väljaselgitamisega. Ametisse määrati eriline isik ) süüdistaja (promotor), kes hoolitses kaebuse eest, st otsis rikkujaid. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldusest toimepandud kuriteo kohta. Peale süüdistuse esitamist kuulutas kohus välja juurdluse. Aluseks võeti ratsionaalne teadmine st. tõendite arutamisel olid olulised tunnistajate ütlused, kusjuures kohtud kohaldasid karistusena nn. interdikti, mis oli suunatud kirikukogude vastu (isiku rikkumistes süüdistati kirikukogudust). Otsuse alusel võidi karistuseks näiteks keelata ära jutluse pidamine, matusetalitluse läbiviimine. Interdikt võis olla suunatud ka isikute vastu ja karistuseks võidi ära võtta õigus kanda relva, see oli üheks rangemaks karistuseks, kuna kõik teised olid relvastatud. Inkvisitsioonimenetlus laienes ja seda rakendama igat liiki kuritegude puhul, mida võidi tõlgendada kui ähvardust kiriku vastu või kui olid ainult sellised
Piiskop algselt koguduse ülevaataja, I Rooma piiskop apostel Peetrus; pühitses preestreid ametisse, leeritas ristituid, pühitses kiriklike toimingute juures kasutatavat õli, pühitses altareid, õnnistas sisse kirikuid ja kabeleid, taaspühitses verevalamisest rüvetatud paiku, kohustused piiskopkonnas vaimulike kontrollimine, korraldas sinodeid ja visitatisioone Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel, seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimulikele korraldusi Visitatsioon külastus, selle ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgis ordureeglitest kinnipidamist Katedraal piiskopkirik, nimetus tuleneb kateedrist, mis on piiskopi jutlustamistool Toomkapiitel kanoonikutest moodustunud abistav ja nõuandev kogu piiskopi juures (kanoonikud madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse), 12
annaabi.ee 
